Autor: Äripäev • 29. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtkiri: Sportlandi teine sünnipäev

Palun üks eluasemelaen. Ja need valged tossud ka - umbes nii võiks kõlada pangakontorisse tulnud kliendi soovid tellerile mõnes ulmeraamatus. Kuid see pole ulme, selline võiks olla elu majanduskriisiaegses Eestis.

Juhtum näitab, et Swedbanki karmide võtete osakond ei ürita laenudega kimpus olevaid ettevõtteid tühjaks pigistada. Eile selgus, et üks Balti suuremaid spordi- ja vabaajakauba müüjaid Sportland ja Swedbanki juhitud kreeditoride sündikaat sõlmisid restruktureerimiskokkuleppe. See päästis vähemalt esialgu pangad sporditarvetega kauplemisest. Swedbanki juhtimisel sai Sportland täiendava rahasüsti ning sadade miljonite kroonide suurusi kohustusi pankade ees pikendati tervelt viieks aastaks. Kuigi formaaljuriidiliselt kuulub Sportlandi kett endiselt Anti Kalle ja Are Altraja firmale, ei saa ettevõte siiski üle ega ümber Swedbanki karmide võtete osakonnast - kõik grupi aktsiad on pangale panditud ja olulised otsused tuleb kooskõlastada.

See juhtum on Äripäeva arvates märkimisväärne kahel põhjusel. Esiteks on see üle pika aja üks positiivne näide raskustesse sattunud ettevõtte tulemuslikust koostööst pankadega. Seni on domineerinud teated sellest, kuidas pangad on hättasattunud kinnisvaraarendajailt arendusi ära võtnud ja sundmüünud. Meenutagem, et eelmise kriisi ajal oli pankade tegutsemine piimakombinaatide-mobiilsidefirmade omanikena üsnagi tavapärane nähtus.

Teiseks näeb ka laiem avalikkus, et Swedbanki karmide võtete osakond ei ürita laenudega kimpus olevaid ettevõtteid tühjaks pigistada, pigem on nad ratsionaalsed ning tahavad oma raha (intressidega muidugi) tagasi teenida. Kui ikka ettevõtet annab päästa, püüab pank teda ka päästa.

Ning mis veel märkimisväärne, et nende tervelt poolteist aastat väldanud läbirääkimiste käigus püsisid osapooled vait, kumbki ei tormanud ajakirjandusele teise "pahategudest" teada andma.

Sportlandi saaga hakkas kerima 2007. aastal, mil ettevõte kasvas kohutava kiirusega - käive ja brutokasum kasvasid üle 50%, laenukoormus aga koguni üle 70%, samas kasvas ka ettevõtte laovarude maht laienemiste turjal 400 miljonilt 700 miljonile kroonile… Kas suur tükk tahtis suu lõhki ajada? Lisame siia spordipoodide suurima vaenlase - viimaste aastate kehva suusailma - ning üleilmselt jahtuva majanduskeskkonna ning saamegi kompoti, mis ähvardas Sportlandile eluohtlikuks kujuneda.

Nüüd, pärast maratonläbirääkimisi näivad Kalle ja Altraja rahulolevad, nad on võlast vabad ning neil on kerge lootus viie aasta pärast taas täisväärtuslike omanikena lendu jätkata. Rahul tundub olevat ka Swedbank, kes sai võimaluse laenuraha tagasi teenida. Rahul peaksid olema ka kaubanduskeskused, kellele vahepeal Sportlandi spordipoed üüri tasumisega peavalu kippusid valmistama.

Rahul peaksime olema meiegi, tarbijad - spordikaubad saame ikka spordipoest, ei pea selleks pankrotihaldurite laouksi kulutama.

Autor: Äripäev .

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757