Private label teenib tarbija huve

Põhjus, miks Eesti tarbija ostab toidupoes iga kümnenda euro eest private label’i toote, ei ole seotud tootesortimendi piiratusega, vaid tarbija hinnatundlikkusega, leiab Rimi Eesti Food turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja.

Toiduliidu palvel veebruaris-märtsis TNS Emor’i poolt läbiviidud tarbijauuringust ilmneb kaks selget hoiakut. Esiteks, et ostjad otsivad poodidest üha enam soodsa hinnaga tooteid. Põhjuseks, et reaalpalk Eestis ei tõuse ning säästlikkus elustiilis ja tarbimises on paljude jaoks vältimatu, kuid paljudele ka lihtsalt arukas valik.

See trend on selgelt tunda juba viimased paar-kolm aastat. Siit ka põhjus, miks olles teadvustanud tarbijaeelistusi, on tehtud jõupingutusi, et neile ootustele vastata. Asjaolu, et Rimi ning Säästumarketi omatoodete osakaal moodustab täna kaubavalikust 16%, ei ole juhus. Omatoodete arendusstrateegia on Rimi hinnangul konkurentsiabinõuna möödapääsmatu samm. Seda kinnitab ilmekalt private label’i võidukäik Euroopas ja USA-s, kus poekettide omatoodang moodustab kuni poole kogu kaubavalikust. Jaekaupmeestena on lühinägelik seda fakti eitada. On vaid aja küsimus, millal tänastes uuringutes ilmnevad tarbijahoiakud kajastuvad ka hinnatundliku ostleja kaupluse valikul. Jaekaupmehe ülesanne on pakkuda tarbijale seda, mis vastab tarbija ootustele. Tootesortimenti kaupluses kujundab just tarbija. Tootja ja kaupmehe ülesanne on neid ootusi aimata, näha, täita ja võimalusel ületada.

Emotsionaalselt tajutud madalam kvaliteet ei ole tegelikult see, mis private label’it bränditootest eristab. Suurim erinevus seisneb omamärgi toodete soodsamas hinnas, mis on saavutatud tänu turunduskulude puudumisele ning mastaabiefektile. Fakti, et suurt kogust on kuluefektiivsem toota kui väikest, pole siinkohal põhjust tõestama hakata. Eesti tootjatele on erinevate kauplustekettide private pabel tootetellimused vajalik sisend. Seda nii selleks, et siseneda välisturule kui ka selleks, et kogu tootmisressurssi maksimaalselt ära kasutada.

Turul toimub vaba, tõsi – ka väga tihe konkurents. Müüt sellest, kuidas kauplusteketid survestavad Eesti toiduainetööstuse ettevõtteid tootma kaupluseketile omatooteid alla omahinna, ei vasta tõele. Plaanimajanduse ja sovhooside aeg on möödas. Meil ei ole juba ammu aastateks fikseeritud hindu, niisamuti ei ole ühelgi osapoolel kohustust osta, müüa või toota kaupu hinnaga, mis ei ole talle vastuvõetav. Loomulik nõudlusele-pakkumisele tuginev turuloogika ju eeldabki, et tootja püüab küsida kõrgeimat ning kauplus madalaimat võimalikku hinda. Kogu tarneahelas on kuningas klient ja edu saavutamiseks (loe: konkurentsis elus püsimiseks) tuleb seda mõista. Nagu ka seda, et omamärgitoode on kvaliteetne alternatiiv bränditootele, mis aitab raha kokku hoida. Kõigil.

Osale arutelus

  • Andrija Lilleoja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara