Autor: Marko Mihkelson • 9. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võlakriisist räsitud lääneriikide majandusi ootab ees ülekantud tähenduses Augeiase tallide puhastamine, mis paratamatult jätab oma jälje niigi madalatele kasvunumbritele. Seevastu näitavad tänased prognoosid, et järgmise 20 aasta jooksul kasvab Aasia riikide majandus keskmiselt 5 protsenti aastas. Suurimaks kasvumootoriks on mõistagi Hiina, kellest võib olemasolevate trendide jätkudes juba 2016. aastal saada maailma suurim majandus.

Hiina, Jaapani ja India majandused kasvavad eeloleval kümnendil 17,8 triljonilt dollarilt 44,5 triljoni dollarini aastas, mis teeb kaugelt enam kui kahekordse juurdekasvu. Samal ajal näiteks Euroopa suurmajandused Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäävad oma kogunumbris umbes 4 korda alla kolmele Aasia gigandile. Itaalia aga kukub üldse maailma majanduse esikümnest välja.

Üldise kasvu tingimustes kasvab Aasias kiirelt tarbijate arv. Aastaks 2025 on peaaegu pooled maailma viiekümnest rikkamast linnast Aasias. Tänasega võrreldes on see kasv kolmekordne. Veel enne kümnendi lõppu on aga Aasias üle miljardi inimese, kelle aastane sissetulek on üle 3000 dollari. Aastal 2030 peaks aga Aasias olema tarbimisjõudu kokku enam kui 30 triljonit dollarit.

Kõik see kokku teeb Aasiast uue sajandi domineerija. Alles hiljuti Hiinat külastades kuulsin sealselt asevälisminister Fult, et nad ei soovi saavutada maailmas hegemooni staatust. USA karm kogemus olevat neil silme ees. Ometi ei pääse me kuhugi tõdemusest, et majandusvõimu laienemisega kasvab ka rahvusvaheline haare. See on paratamatu.

Sama paratamatu on seegi, et uute tulevaste reaalsustega tuleb meil juba täna harjuma ja kohanema hakata. Kui veel viis aastat tagasi tundus Aasia teema kauge ja väikeriigile eriti hoomamatu, siis täna on seis põhimõtteliselt muutunud.

Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui Eesti esindajatel poleks ühel või teisel tasandil kokkupuudet Aasia riikidega. Riigikogu väliskomisjon käis visiidil Jaapanis ja Lõuna-Koreas, peaminister Vietnamis ja Singapuris, äridelegatsioon lisaks veel Taivanil, Riigikogu Hiina sõprusrühm väisas Hiinat.

Arengufond koostab India seiret, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostab valitsus Aasia strateegiat ning väliskomisjon peab kuulamisi ja kirjutab raportit Eesti ja Aasia suhete teemal, mille soovituslik osa peaks täiendama valitsuse vastavat tegevust.

Juba tänaseks on sõelutud terve hulk erinevaid valdkondi ja konkreetseid tegevusi, mis aitaksid kaasa eeskätt meie välismajandussuhete edendamisele Aasia riikidega. Riigi roll on siin oluline, sest regiooni poliitilised eripärad eeldavad ettevõtjate ja valitsuse tihedat koostööd. Sama oluline on ka üldise teadlikkuse kasvatamine Aasia suunal.

Kuigi detailsemate soovitusteni alles jõutakse – Riigikogu väliskomisjoni raport valmib kevadistungjärguks, tooksin mõtteaineks välja kolm suuremat teemaderingi, mis võiksid saada osaks meie laiemas Aasia strateegias.

Esiteks võiks Eesti ka Aasias olla tuntud kui uute tehnoloogiliste lahenduste laboratoorium (Testsite Estonia). E-valitsemine, mobiilne parkimine ja mitmed teised lahendused on tuntud mujalgi, kuid esmase ühiskondliku rakendamise au on just Eestil. Mitsubishi elektriautode tehing on väga põnev võimalus näitamaks ka Aasia suurkorporatsioonidele, et Eesti on kaasaegne ning uusi lahendusi julgelt rakendav riik. Kuid miks ei võiks Eesti pakkuda tulevikus huvi näiteks 3-D trüki arendajatele, nanotehnoloogia või biogeneetika valdkonnale. Samsungi esindajalt kuulsin hiljuti, et Eesti on regioonis tuntud julge innovaatorina.

Teiseks suureks võimaluseks seoses Aasiaga oleks Eesti kui ühendaja tuntus.  Vähesed teavad, et maailma 20st volüümikamast lennuteest lähevad tervelt 18 üle Eesti. Samas ei maksa unustada, et aastal 2030 peaks kõigist rahvusvahelistest lennureisijatest koguni 75 protsenti moodustama Aasia riikide kodanikud. Tallinna lennujaama ja Estonian Airi julge visioon suunaga Aasiale on seetõttu igati õigustatud. Eesti parema konkurentsivõime saavutamiseks on senisest avaramate  lennuühenduste olemasolu võtmeküsimusega. Liiati on kuulda, et Aasia turismifirmade tagasiside oma klientidelt räägib regioonis näiteks Tallinna kasuks.

Kolmas suurem valdkond puudutab samuti Eesti geograafilist asupaika. Meie sadamad ja logistikasektor tervikuna on juba praegu hea tuntusega. Kui siia lisada veel näiteks täiesti uusi võimalusi pakkuva Põhja meretee avanemine kümnekonna aasta pärast, siis on täiendavate kaubavoogude teenendamiseks meil võimalusi küll ja veel.

Alles eelmisel nädalal imestasid Jaapani ühe suurima laevanduskompanii NYK Group esindajad kui hea on Eesti sadamate potentsiaal. Kui hinnakonkurentsis eriti lõunanaabritega suudetakse olla atraktiivsed, siis võib peagi läbi meie sadamate liikuda oluliselt enam ka Aasia kaupu.