12. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kriminaalkaristus ebaausale automüüjale

Autode müük võltsitud hooldusraamatu ja läbisõidunäidikuga võiks olla kriminaalkorras karistatav.

Jätkuvalt müüakse hulgaliselt kasutatud autosid, millede eest tasutakse põhjendamatult kõrget hinda nn tagasikeritud hodomeetri näidu ja sellele vastava võltsitud andmetega hooldusraamatu alusel.

Patused automüüjad laiutavad käsi ja tuginevad asjaolule, et nemad ei olnud andmete võltsimisest teadlikud. Murelikuks teeb seejuures asjaolu, et aastaid kestnud avalik diskussioon ei ole endaga kaasa toonud ei muutust õiguslikus regulatsioonis ega ka automüüjate tegevuses.

Tundub, et tegelikkuses kasutatud autode müüjatest lähtuva probleemi puhul jäetakse lahenduse otsingutel põhjendamatult käsitlemata probleemi alge - automüüjad. Selle asemel manitsetakse kasutatud autode ostjaid autot igakülgselt kontrollima ja oodatakse autotootjate poolt probleemi lahendamist paberkandjal hooldusraamatu asendamisega võimalikult turvalise elektroonilise alternatiivi näol. Kahtlemata tuleb laialdane teadlikkus varitsevast ohust kasuks ja lisaks laialdasele meediakajastusele on kasutatud auto ostjale kindlasti abiks ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Maanteeameti kodulehtedelt leitavad nõuanded. Samas ei tundu vähemalt praegusel hetkel, et see kõik oleks märkimisväärselt olukorda turul parandanud. Niisamuti on tervitatav autotootjate aktiivne tegutsemine paberkandjal hooldusraamatu asendamiseks, kuid sellest tulenevaid reaalseid muutusi kasutatud autode turul võib suure tõenäosusega oodata veel pikki aastaid.

Antud olukorras tundub ebaõiglane, et automüüjad on lahendust otsides justkui ära unustatud ja tegemist on ainult autotootjate ja kasutatud autode ostjate murega. See ajendab mõtlema teguritele, mis motiveeriksid kasutatud autode müüjaid senist praktikat muutma. Teisisõnu tuleks õiguslikult reguleerida olukord selliselt, et automüüjad lõpetaksid müügiprotsessis ebaõigetele andmetele tuginemise ja ostjate eksitamise. Selle eesmärgi saavutamiseks on võimalikud mitmed erinevad alternatiivid. Üks neist, ja vahest ka tõhusaim vahend võiks olla võltsitud hooldusraamatu ja ebaõige hodomeetri näiduga sõiduauto müümise korral ähvardav kriminaalkaristus.

Formaalselt võiks automüüjate poolt võltsitud hooldusraamatu ja hodomeetri näiduga auto müümine vastata karistusseadustiku § 209 lõikes 1 sätestatud kelmuse süüteokoosseisule, kuid vastutus on reeglina välistatud põhjusel, et viidatud koosseis eeldab automüüja teadvat käitumist. Sisuliselt on peaaegu võimatu tõendada, et automüüja oli võltsimisest teadlik. Seetõttu võiks olukorra reguleerimiseks kaaluda karistusseadustiku täiendamist näiteks vastava kelmuse erikoosseisuga (sarnaselt näiteks karistusseadustiku §-s 213 sätestatud arvutikelmuse koosseisuga), mille tausteesmärgiks oleks automüüjate kohustamine müügiprotsessis õigete andmete esitamiseks (ja sellele eelnevalt ka nende kontrollimiseks). Siinkirjutaja möönab, et uue koosseisu väljatöötamisel on mitmeid keerulisi ja kriitilise tähendusega aspekte, kuid võttes arvesse aastaid kestnud massilist võltsitud andmetega autode müümist kasutatud autode turul, võib asuda seisukohale, et vajadus automüüjate tegevuse täpsemaks reguleerimiseks on olemas.

Lisaks eelnevale tundub põhjendamatu, et antud olukorras tehakse sisuliselt üksnes ostjale ülesandeks piisava kontrolli teostamine. Samas, kui müüja võib hoolsuskohustust rikkudes tugineda asjaolule, et ta ei ole auto ajalooga täpselt kursis. Kui vastav hoolsuskohustuse rikkumine oleks karistatav kriminaalkorras, siis oleks suure tõenäosusega automüüjad rohkem motiveeritud ise vajaliku kontrolli teostama, et ostjatele õigeid andmeid esitada. Kuigi karistusõiguslik norm ei taga automaatselt ühiskonnas vastavat sotsiaalset muutust on siiski oluline, et valitseva arvamuse kohaselt eesti ühiskonnas on ilmselt tegemist teoga, mis väärib kriminaalkaristust. Arvan siiski, et kuigi eelduslikult oleks tegemist ilmselt tõhusa vahendiga, tuleb siiski arvesse võtta ka seda, et vastava regulatsiooni väljatöötamine on keeruline ning et taotletava eesmärgi saavutamine võib võimalik olla ka muu seadusandja poolt valitud vahendiga.

Paraku ei ole kuni seadusandluse muutmiseni kasutatud auto ostjale soovitada muud, kui olla ostetava auto kontrollimisel põhjalik, tähelepanelik ja igakülgselt hoolas.

Autor: Marko Pikani

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757