Autor: Marika Merilai • 6. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurte kaubanduskeskuste eelistajate osakaal on aastate jooksul olnud stabiilne: 3/4 elanikest eelistab just seal oste sooritada. Kaubanduskeskuse kasvu eelduseks on, et kontseptsioon näeb ette, kellele keskuses pakutav on suunatud: perele, lastele, moeteadlikule tarbijale või ka eakatele tarbijatele ning milliseid lisaväärtusi keskus pakub. Tarbija on muutunud targemaks ja kaalub oma valikud põhjalikult läbi. Kõige rohkem on praegu vaja arvestada vanemaealiste klientide arvu suurenemisega ja noorte osakaalu vähenemisega ning nende tarbimisharjumuste muutumisega.

Vaheldus ja ajaviide. Eestis kaubanduspindade, sealhulgas kaubanduskeskuste aktiivsem arendustegevus oli aastatel 1997-2004. 2008.-2009 valmisid nii mitmete kaubanduskeskuste laiendused kui ka avati uusi. 2012.aastal teevad keskused laienemisplaane, mida on seni edasi lükatud. Kinnisvara ja selle valdkonna konsultatsioonifirmad eeldavad, et laiendused ja uued keskused muudavad ka üürnike turgu. Eelkõige peetakse silmas uute kaubamärkide ja teenuste lisandumist, sest olemasoleva järjekordse koopia tegemine ei ole jätkusuutlik. Tarbija tahab vaheldust. Seni on Eesti suuremad kaubanduskeskused olnud nn traditsioonilised, st suhteliselt vähe on pakutud ajaviitmise võimalusi (üksikutes on näiteks kino või sportimisvõimalused, spaateenused jne).

Majanduse elavnemine. Alates 2010. aasta teisest poolest on seoses majanduse elavnemisega tarbimine suurenenud ja ka jaekäibed on nii Eestis tervikuna kui ka kaubanduskeskustes tõusnud. Siiski jääb tarbimist pärssima tarbijate vähene kindlustunne. Teiselt poolt on kaubanduskeskuste kaubanduspindade täituvus hea ja suuremates linnades ületab nõudlus pindade järgi pakkumist. Veel on ruumi uute pindade juurdetulekuks või olemasolevate struktuurimuutusteks ja tingimuste parandamiseks. Tallinnas planeeritavate kaubanduskeskuste kogumaht kasvab üle 30%, mis võib eelkõige mõjutada väiksemaid, nõrgema kooslusega keskusi.

Konkurents. Firmad jõuavad tarbijateni järjest erinevamaid müügikanaleid kasutades. Kaubanduskeskustele pakub iga aastaga enam konkurentsi e-kaubandus. Kuid kaubanduspindade turul jätkub suurte kaubanduskeskuste domineerimine. Kinnisvaraspetsialistid kaubanduspindade turul vakantsuse alanemist ja üürihindade tõusu lähiajal ette ei ole näe. Konkurents tugevneb oluliselt kahe-kolme aasta jooksul, kui jõutakse nn buumieelse või  selle alguse tasemeni.