Ants Vasar: Põhja-Tallinn kaubanduskeskuste vaeslaps

Ambitsioonikaid arendusi Tallinna kaubanduskeskuste turul on nimetatud kaubanduse võidurelvastumiseks.

Ülemiste keskus on teatanud laienemisplaanidest, mõne aasta pärast plaanivad Lasnamäe elanikke peibutada ka Europa (Moekombinaat) ja E.L.L. Kinnisvara arendatav Panorama City, kesklinnas on lisandumas kaubanduskeskus postimajja. Eksivad need, kes arvavad, et turu maht on täitumas ning uutele tulijatele ei jagu ostjaskonda. Teisalt aga võib arenduste kuhjumine ühele ajaperioodile ja vaid teatud linnapiirkondadesse vallandada konkurentsisõja, kus kliendi eest võideldakse vahendeid valimata, kuid ka kasu saamata. Viimase stsenaariumi puhul võitjad polegi, sest kannatavad nii tarbijad, kauplejad kui ka linn ja majandusruumi elujõulisus tervikuna. Lähiaastate turumahtu ei saa hinnata ainult praeguste majandustulemuste põhjal, sest areng toimub pidevalt ning tuleviku vajadused erinevad praegustest. Võrreldes 2011. aastaga kasvas Eestis jaeäri 2012. aasta esimesel poolel 250 miljoni euro võrra, pool kasvust tuli Tallinnast ja Harjumaalt. 100 miljonit eurot on ühe korraliku kaubanduskeskuse käibe maht aastas – sellest lähtudes ja suurelt üldistades võib tõdeda, et ühe aastaga tuleb Tallinna enam kui ühe keskuse jagu mahtu juurde. Lähiaastate jooksul peaks nii kaupmehi kui ka kliente jaguma ühele-kahele uuele kaubanduskeskusele.

Miljöö määrab. Arvestades uute kaubanduspindade lisandumist muutuvad kvaliteet ja innovatsioon märksa tähtsamaks. Konkurendi ees annavad eelise unikaalsed kontseptsioonid ning uued brändid. Määravaks saab kaubanduskeskuste ja kaupluste miljöö: ostukeskkond, kliendikeskne suhtumine, kauplejate teenindustase ja -kultuur, mille suhtes on tarbija ootused juba praegu kõrged. Klient on keskkonnateadlikum ja analüüsivam, jälgides hoolega toote kvaliteeti ja oodates õiglast hinda. Tuntud rahvusvaheliste kaupmeeste usaldus meie turu vastu kasvab ja laiendamise aktiivsus on tõusuteel ning nende jaoks on edukad kaubanduskeskused soositud müügikohad, kuna võimaldavad vähendada uuel turul kaupluste avamise riski. Samas tuleb silmas pidada ka arenduste mõistlikku jaotumist linnaosade vahel. Viimastel aastatel on suuremad kaubanduskeskuste arendused toimunud Kristiines ja Haaberstis, Lasnamäele on tulnud Tähesaju City. Praegu on kaubanduspinda Tallinnas 1,2 m² ühe elaniku kohta, mis suureneb 2015. aastaks 1,65 m²-le.

Lasnamägi arenguprioriteet nr 1. Pea kõik suuremad arendused on keskendunud Lasnamäele, mille tulemusena seal kaubanduspinnad kahekordistuvad, jõudes 2,6 m²-le elaniku kohta. Ühelt poolt on Lasnamäe arendused loogilised piirkonna elanike arvu ja praegust jaemüügipindade suhet arvestades. Teisest küljest tekib lühikese perioodi jooksul ühte piirkonda suur pakkumine, aga uusi ostujõulisi kliente ei ole nii kiiresti juurde tulemas. Lasnamäel võib pärast Ülemiste laindust ja uusi keskusi tekkida Tallinna jaoks esmakordne olukord, kus pakkumine ületab oluliselt nõudluse.

Põhja-Tallinn kui vaeslaps. Tallinnas on endiselt piirkondi, kus kaubanduspinda on üllatavalt vähe. Näiteks elanike arvult kolmandal kohal olevas Põhja-Tallinnas, kus praegu on kaubanduspinda ainult 0,2 m² elaniku kohta.

Kesklinn kui visiitkaart. Kesklinn on iga pealinna esindusruum ja esmane visiitkaart, kus ka kaubandusala peab olema tasemel. Üldjuhul on just kesklinnas linna kõige esinduslikumad ostukohad. Rahvusvaheline kvaliteetbränd on väga valiv ja kohavalikul ratsionaalne: kui juba uude piirkonda laienetakse, tahetakse olla võimalikult suure külastatavusega piirkonnas. Pealinna kesklinnast parimat kohta pole, kuid siin peab olema ka nende brändide äri toetav keskkond. Loomulikult pole kesklinna või kogu Tallinna kui mitmekülgse ruumi arendamine üksnes arendajate ja kaupmeeste võimuses.

Linnavõim tegutsema. Ootame linnavõimudelt rohkem suunamist ja tingimuste loomist selleks, et kõik linna piirkonnad areneksid tasakaalus. Tuleb arvestada, et globaalne ebakindlus on tugevalt mõjutanud tarbija kindlustunnet ning kriisikogemus õpetanud rahaga mõistlikumalt ümber käima. Kaubanduskeskused nii kesk- kui ka äärelinnas tunnevad end kõigi nende arengute taustal ikkagi suhteliselt kindlalt. Küll aga on kaupmeeste valikud ja otsused muutumas järjest keerulisemaks. Soovitada saab vaid mõistlikku ja rahulikku otsuste tegemist, iga sammu hoolikat kaalumist. Tänastes oludes on tasakaalukas areng edu pant.

Osale arutelus

  • Ants Vasar

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara