Imre Reinson: Mugavuskaubandus viib uute äriideedeni

Kui küsin inimestelt, mis on mugavuskaubandus, siis saan enamasti vastuseks: mugavuskaubandus on see, kui ma ei pea mitte kunagi poodi minema ja kõik kaup tuleb ise koju.

Ise olen ma siia juurde lisanud täpsustuse: mugavuskaubandus või tugitoolikaubandus ei ole ainult e-kaubandus. Mugavuskaubandus on iga üksiku lõpptarbija ostueelistustel põhinev kaupade ja teenuste vahendamine igale tarbijale mugavaimal moel.

Kuidas mugavust mõõta? Toon välja 6 kategooriat:
a) Mälu - alati saab kõik vajalik ostetud;
b) Aeg - ostan siis, kui tahan; kulutan võimalikult vähe;
c) Koht - ostan seal, kus tahan; seal, kus olen;
d) Raha - kulutan võimalikult vähe;
e) Info - tean täpselt, mida ostan; piisav info ka pärast ostu;
f) Transport - kaup tuleb ise kohale.

Kolm juhtu, kus lugeja võiks mõelda, kas tema jaoks on tegu mugavuskaubandusega.
Esiteks kliendikaart
üksi minu arvates mugavust ei loo. Pigem teevad kliendikaardid tarbija rahakoti paksemaks ning kui kaarte on juba piisavalt palju, siis loobutakse nende kaasas kandmisest üldse. Kliendikaart kombineerituna lisavõimalustega annab suurema mugavuse. Olgu lisavõimalusteks näiteks iseostlemine (SelveEkspress) ja e-tšeki võimalus. Ma kannan suurema tõenäosusega kaasas kliendikaarti, millega lisaks rahalisele võidule (d) saan ka ostuprotsessi enda jaoks kiiremaks (b) teha ning samuti piisava info ostu kohta (e).

Teiseks iseteenindus. Ajas muutub ka inimeste arusaamine iseenesestmõistetavust ja mugavusest. Ja kuna mugavus on lisaks muutumisele ka täiesti subjektiivne, siis ei saa alati üheselt vastata, kas iseteenindus on mugav või ei ole mugav. Pigem on mugavam või vähem mugavam.
Kui me paneme ühele poole mõõteskaalat täisteeninduse ja teisele poole iseteeninduse ning peaksime hindama kumb teenindusvorm on mugavam, siis usun, et enamus ütleksid, et täisteenindus on loomulikult mugavam. Millest järeldub, et iseteenindus ei olegi nii mugav. Ja nüüd vastupidine näide. Mõelge ennast kauplusesse 25 aastat tagasi, kui veel valdavaks oli letikaubandus. Kas teil oli mugav, kui teid üle leti teenindati? Kui teil on täna valida, kas saate ise kaupu riiulist valida või need antakse teile, siis ilmselt eelistate ise valida. Seega kuigi me tihti arvame ja ütleme, et täisteenindus on mugav, eelistame teatud olukordades ennast ise teenindada.
Sama võibki öelda iseostlemise (selfscanning) kohta. Võiks ju mõelda, et kassiir on selleks, et kaupu registreerida. Kuid mõelda võiks ka, millise mugavuse loob see, et saad kaubad kohe riiulist võttes oma kotti pakkida ning kassajärjekorras seismata ise maksta ja kauplusest lahkuda.

Kolmandaks skänneerimine mobiiliga. Mobiiliga võib ka koode sisse skännida, kuigi mobiil ei ole disainitud selleks. Siiski, kui kood on õigel kaugusel ja õige nurga all, siis võib see uuemate telefonidega ka suhteliselt kiirelt toimuda. Kõige olulisem on siin mobiili rakendus ehk app – selle kasutatavus, mugavus, intuitiivsus. Ma ei pea mugavaks rongijaamades või metroodes asuvaid suuri stende, kus kaubakoodid on asetatud ka liiga kõrgele või liiga madalale.

Tehnoloogiad kaotavad igal aastal 1% töökohtadest. Aga julgen arvata, et e-kaubandus ja ka mugavuskaubandus jätab riigi tasandil tööhõive samaks. Kaubandusettevõte lisaväärtuse kasv tuleb tehnoloogiate juurutamisest, mis võimaldavad sama personalikuluga teenindada rohkem tarbijaid. Kuid tehnoloogiad muudavad kindlasti tööhõive struktuuri. Rohkem vajatakse klienditeenindajaid ja konsultante, kes suhtlevad tarbijatega e-kanalite kaudu. Samuti suureneb hõive logistikas.

Jaekauplusest saab logistikakeskus ja logistikakeskusest jaekauplus. Kaupmehed vaevavad juba täna pead küsimusega, kuidas luua kauplus, kus kõik on olemas. Et ei oleks nii, et kui olen Ülemiste keskuses välja valinud kena triiksärgi, siis pean ise minema mulle sobivat numbrit mööda linna taga ajama. See ei tohiks nii olla.

Jaekaupmehe ja tarnija piir on hägustumas. Samuti nagu internetikaubanduse ja klassikalise kaubanduse piir. Me näeme kuidas klassikaline kaubandus liigub e-kaubanduse poole ning samuti seda kuidas e-kaupmehed tahavad olla klassikalises ostukeskkonnas materiaalsels kujul esindatud. Samuti on juba levinud nn  "proovikaubandus" - proovitakse kaupluses, aga ost sooritatakse e-kaubanduse võimalusi kasutades. Tehnoloogiapartnerina oleme tihedas koostöös erinevate kaupmeestega ning näeme lähiajal muutusi ka uute tehnoloogiate juurutamisel. Nii mõningi uus on ära proovitud vana. Koostöös Selveriga käivitasime aastal 2000 Drive-IN lahenduse, mis oli siis ajast ees – veel ei olnud e-lahenduste kasutajaid piisavalt ja teenus suleti aasta hiljem. Usun, et kui 2000 oli liiga vara, siis 2020 on kindlasti liiga hilja sarnase teenusega välja tulla.

Üks on kindel - midagi muutub ja midagi kaob
* Elektronpost ei kaotanud Eesti Posti äritegevust, vaid muutis seda;
* Helisalvestised ja raadio ei ole kaotanud avalikke live-muusikaüritusi;
* Televisioon ei ole kaotanud raadiot;
* Uudisportaalid on muutnud uudiste väärtust päevalehtedes;
* E-muusikapood (iTunes) on muutnud muusikatööstuse tulude jaotust;
* Mobiiltelefonid on kaotanud taksofonid
* Mugavuskaubandus ei kaota jaekauplusi, aga see muudab oluliselt toimivaid ärimudeleid. Uute toodetega tutvumiseks ja emotsionaalsetel põhjustel käiakse kauplustes ja kaubanduskeskustes ka tulevikus. Usun, et muutub ostuotsuse tegemise ja kauba tarne aeg. Selle selgitamine oleks juba palju pikem teema.

Kokkuvõtteks äriideid, mida saab siis osta-müüa mugavalt
Tulevikus võiks kõike saada osta mugavuskaubanduse definitsiooni kohaselt. Täna on juba toimivaid ärimudeleid, kus tarbijatele viiakse pesupulber, hambahari ja hambapasta koduukseni. Teenuse pakkuja arvestab ise vajalikku keskmist tarbimise kogust ning toob kauba õigel ajal ja õiges koguses. Analoogselt on prognoositavad ka teised kodukeemia tooted.
Ma usun, et paljud kodumajapidamised on nõus delegeerima teenusepakkujale perioodiliselt korduvate ostuotsuste tegemise ning lisaks vabanema ka selle transpordist.
Emotsioonitud ostud olgu olemata, kaup tulgu ise kohale ning tasumine olgu perioodiliselt kokkulepitud. Sarnaselt nagu ostetakse vett ja elektrit.
Tehnoloogiad on olemas, rakendused on realiseeritavad, esimesed mugavuskauplejad saavutavad tõenäoliselt suurema edu kui järgijad.

Osale arutelus

  • Imre Reinson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara