Eesti kaubamajad Euroopasse

Nägin kunagi ühes Ladina-Ameerika riigis väga vaeseid, aga väga õnnelikke inimesi. Kas selline kombinatsioon on ka Eestis võimalik? Kahtlen. Oleme harjunud heaolu de?neerima jõukuse kaudu.

Jõukuse saavutamiseks vajab vähemalt kolm suunda riigilt senisest suuremat tähelepanu: sisenõudlus, ekspordi tugevdamine ja transpordi-ühendused. Tugev sisenõudlus tugevdab ettevõtjaid, kes saavad nii veelgi paremad võimalused olla edukad välismaal. Head ühendused on aga
kriitilised nii kaubavahetuse kui ka turismi seisukohast, mis peale otsese panuse SKTsse mõjub hästi riigi mainele ja seeläbi siin toodetud ja mujale eksporditud kaupade läbimüügile.
Praegu on peamiste majandusraskuste tipus ilmselt nõrk sisenõudlus, mille taga on nii ebakindlus tuleviku suhtes kui ka lihtsalt väike sissetulek. Oleme nagu ühise vereringe kaudu ühendatud muu maailmaga. Ehk ainus, mida saame teha, on arendada edasi süsteeme, mis toetavad inimest töökoha kaotamisel vm viisil sissetulekust ilmajäämise korral. Kui inimene on kindel, et tal on ka töötuna midagi leiva peale panna (singi asemel vorsti), mõjub see sisenõudlusele positiivselt. Madala tulutaseme probleemi lahendamiseks aga võtaksin luubi alla alampalga.
Alampalga tõus. Rida uuringuid kinnitab, et alampalga tõusul ei ole kardetud negatiivset mõju üldisele tööhõivele. Teiseks, me ju ise ütleme, et soovime vabaneda odava allhankija mainest, aga arenenud Euroopaga võrreldamatu alampalk ei soosi investeerimist tootlikkuse tõstmisse. Kolmandaks, just selle tööturusegmendi palgatõus tooks rohkem raha siseturule – väiksema sissetulekuga inimene kulutab iga päev suurema osa oma rahast kui jõukam kiht. Ka ei tohi unustada, et paljud ümbrikupalgad
on “ümbrikus” vaid alampalka ületavas osas, ja kui sel juhul ei pruugi alampalga tõus tähendada palgatõusu, siis maksutulu kasvab. Alampalgapoliitika vajab hoogustamist, seni on riik alampalga määramisel jäänud kõrvalseisja rolli. Ekspordi tugevdamine on olnud kriisiaastatel riigi prioriteet ja edu selles vallas on tunnustust väärt. Siiski on meil küllaga kasutamata võimalusi. Reisides itta, leian hõlpsasti Eestis tehtud asju – nii toidu- kui ka tööstuskaupu. Läänes on tõenäosus neid poelettidel kohata väga väike. Ometi on just lääneriikidel kõrgem ostujõud. Toodete kvaliteedi pärast ei pea me häbi tundma – vähemalt toiduainete kohta võin kinnitada, et need on tasemel. Minu välismaal elavad sõbrad paluvad alati Eestist üht-teist kaasa tuua.
Eesti kaubamajad Euroopas. Üks mõte, mis võib mõnele utoopiana näida, on heade Eesti asjade kaubamajad mõnes suures Euroopa linnas. Kui mõelda sellele, millised rahvamassid saaksid iga päev kas või poest mööda minnes näha, et selline riik on olemas ja seal valmistatakse häid tooteid, ei peaks me üldse muretsema selle ettevõtmise otsese kasumlikkuse üle. Eesmärk on nullis püsida, sest taotletav kasu oleks kaudne – meie
riigi ja ekspordi promo. Seda ei tohi alahinnata. Alustada võiks Eesti toodangu lettidest mõnes suures kaubandusketis. Üksikul tootjal on kindlasti raske midagi sellist ette võtta, aga pundis oleks see mõeldav. Ja kindlasti ei toeta ma ajakirjandusest läbi jooksnud mõtet hakata Euroopas asuvaid välisesindusi koomale tõmbama. Saatkondade kaudu kaubandussidemeid edendavate ametnike arvu peaks hoopis suurendama, palgalisana võiks neid motiveerida konkreetsetest töötulemustest sõltuv preemia.
Lennuühendused. Majandusedu seisukohalt on kriitilised küllaldased kvaliteetsed ühendused muu maailmaga, pean silmas eeskätt lennuühendusi. Kui ütleme, et tahame reisida Euroopa suurlinnadesse mugavate otsereisidega, siis see on üks asi. Hoopis teine lugu on siis, kui me soovime arendada Eestit nt konverentsiturismi sihtkonnana või targa investeerimiskeskusena, kus seda soosib vastav maksupoliitika. Sel juhul ei ole otselend tahtmise asi, vaid möödapääsmatu eeltingimus. Siis ei peaks endalt küsima mitte seda, kust saada piisavalt reisijaid, kes Tallinnast või Tallinna kaudu lennata sooviksid, vaid kuidas leida mujal olevaid potentsiaalseid turiste, keda siia meelitada. Teatud tingimustel on lennuliinide (mitte-?rmade) subsideerimine ELis lubatud ja selline lennunduse toetamine toob meile rohkem raha sisse kui tund aega lennujaamas passiv transiitreisija.
ARTIKKEL ILMUB EMT, TALLINNA KAUBAMAJA, SAMPO PANGA JA
ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI EDUKAS EESTI RAAMES.

Osale arutelus

  • Dmitri Jegorov

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

SALONSHOP BALTIC OÜ otsib TURUNDUSJUHTI

Salonshop Baltic AS

31. detsember 2018

Tarkvara

RTT kaasaegne kassatarkvara

Kassatarkvara oluliseks eesmärgiks on pakkuda kliendile kiiret ja mugavat teenindust. Suureks trendiks on saanud mobiilsus ehk tarkvara saab kasutada ka nutitelefonis või tahvelarvutis. Loe lähemalt, mis on kassatarkvara valikul oluline ning milliseid eeliseid annab RTT kassatarkvara.

AccountStudio - lihtsalt kohandatav terviklik äritarkvara

Äritarkvara, mida on võimalik kohandada erinevate nõudmiste ja tegevusaladega väike- ja suurettevõtetele. Tarkvara liidestab ettevõtte e-poe nii, et tehingud e-poes kajastuvad ilma valu ja vaevata nii laos kui ka raamatupidamises.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara