Autor: Karina Yadav • 28. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esiteks, tõsta nii ettevõtete kui laiemalt ühiskonna teadlikkust. Teiseks, välja töötada ettevõtete tunnustamise ja sertifitseerimise süsteem ning analüüsida vastutustundliku ettevõtluse kriteeriumide integreerimise võimalust riigihangete korraldamisel.

Vaatamata põhjalikule tegevuskavale ja konkreetsetele eesmärkidele on riik jätnud kahe silma vahele lihtsad, kuid efektiivsed meetemed. Nimelt erisoodustusmaks pärsib investeerimist töötajatesse ning karistab neid ettevõtteid, kes vaatamata lisandunud kulureale on valmis tasuma sellelt nii tulu- kui sotsiaalmaksu.

Vastutustundlikest ettevõtetest paistab silma Tallinna südalinnas asuv hambaravikeskus Kliinik 32, kes kinkis oma töötajatele jalgrattad. Parklas on töötajatele tagatud valvega hoiustamisvõimalus ning kliinikus on olemas pesemisvõimalused. Töötajate sportimisharjumuste parandamiseks kinkis firma oma töötajatele lisaks ratastele ka suusad ning jooksu- ja suusariideid.

Tänavuse Rootsi Äriauhindade parima ühiskonda panustava projekti kategooria võitja jaemüügikett Rimi Eesti Food on pühendunud tervisliku elustiili propageerimiseks pakkudes mitmeid tervisehüvitisi: kompensatsioon massaažile, ujumisele või spordiklubile tehtavatele kulutustele, toetus meeskondlikele spordimängudele, tervisekontrollile jm. Need on näited ettevõtetest, kes vaatamata Eestis kehtivale erisoodustusmakusule on pühendunud panustama töötajate tervisekäitumisesse. Kasu töökeskkonda investeerimisest väljendub töötajate parema tervise näol, mis omakorda avaldab väiksemat survet riigi eelarvele.

Ometigi peegeldab praegune seadusandlus paradoksi. Mida enam püüab ettevõte edendada tervislikku eluviisi ning vähendada haiguslehel viibitud päevi, seda suurem on sotsiaalmaksukoormus. Kas mitte ei tuleks hoopis maksustada neid, kes ei panusta töötajate tervisesse ning suurendavad sellega riiklikku ravikindlustuse koormust?

Niisugune poliitika, mis ühelt poolt julgustab ettevõtteid tegutsema vastutustundlikult, kuid teiselt poolt maksustab töötajatesse investeerimist, on vastuoluline. Lisaks selgub, et niisugune maksustamine on alusetu: suuremaks koormaks riigile on just need ettevõtted, kes ei panusta töötajate tervisesse. Muuhulgas aitaks erisoodustusmaksu kas täielik või osaline kaotamine muuta ühiskonna hoiakuid ja väärtusi, mis ongi üks vastutustundliku ettevõtluse strateegia aluseid.