Autor: Äripäev • 26. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna lõppkokkuvõttes kannatab ebakvaliteetse ja tundmatut päritolu kauba jõudmise pärast poeletile tarbija ja tema halva kogemuse tõttu müüja maine, langeb suurim vastutus jaeketile, kes pole küllalt huvi tundnud oma koostööpartnerite usaldusväärsuse vastu. Pole saladus, et hind on tooteid poodi valides oluline, sageli olulisim argument. Mida madalam on sisseostuhind, seda suuremaks võib kujuneda läbimüügi pealt saadav kasum.

Kasumi taotlemine on õige, aga kindlasti ei tohi see toimuda tarbija eksitamise kaudu, vahendades tema toidulauale tooteid, mille pakend ei vasta sisule. Kalakonservid, mis tänase kaaneloo teemaks, on sellest seisukohast eriti tundlik kaup. Kui toorainet pole töödeldud ja säilitatud kõigile nõuetele vastavates tingimustes, võib lõpp-produkt olla roiskunud või haigustekitajatega saastatud.  Kui rämpskonservipartii peaks põhjustama haiguspuhangu lasteasutuses või avaliku söögikoha klientide hulgas, võib müüja mainekahju osutuda korvamatult suureks, tekitades usaldamatust ka kogu ülejäänud kaubavaliku suhtes.

Võib vastu väita, et suurte jaekettide sortiment on niivõrd suur, et kõigi toodete kontrollimist ei saa nõuda, seda enam, et kettide käsutuses toodete koostise kontrollimise vahendeid ei olegi. See on tõsi ja seda me ei eeldagi. Küll aga saab soovitada oma partnerite tausta kontrollimist ja veendumist, et tegemist on usaldusväärsete vahendajatega. Teiseks, suurtes kaubakettides on palgal ostujuhid, kelle pädevusse peaks kindlasti kuuluma ka toiduainete märgistuse tundmine. Kui ilmselgete võltsimistunnustega konservid on võinud jõuda Maxima, Selveri, Prisma, ABC Supermarketite ja Stockmanni lettidele, jääb üle järeldada, et kas mugavusest või hoolimatusest on osa tööd lihtsalt tegemata jäetud. Õigel ja valel märgistusel vahetegemine ei ole raketiteadus: kui kaaneetiketi numbrid ei klapi tehase numbriga, on põhjust toote ehtsuses kahelda ja kaup asjaolude selgumiseni lettidelt ära korjata.

Ka veterinaar- ja toiduamet võiks endale võtta aktiivsema rolli. Praegu reageerib amet vaid konkreetsete vihjete ja kaebuste peale, kuid vähemasti pistelisi kontrolle soovida pole kindlasti liiast. Kuna ameti kompetents antud alal on suurem kui jaekettidel, võiksid pisteliste kontrollide objektiks olla just tooted, mille päritolu kontrollimisel jaeketi enda käed lühikeseks jäävad, samuti toidutooted, mille võltsimise võimalus on suurem ja kogemuse baasil ka sagedasem. Pistelise kontrolli võimalust võiksid jaeketid ka oma võimaluste piires palju sagedamini kasutada ja ning kahtluse korral kaasata toiduameti spetsialiste.

Kaubandusturul on konkurents tihe ning madalama sisseostuhinna taotlemine arusaadav. Odavus võib aga kalliks maksma minna, kui ühe võltsitud toote pärast kaotavad tarbijad usalduse ka jaeketi ülejäänud kaubavaliku suhtes. Parem karta ja enne kauba letilelubamist rohkem eeltööd teha kui pärast kahetseda ja võltstoodete tekitatud kahju siluda.

Autor: Äripäev .