Autor: Erkki Laugus • 31. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas on pabertšekkide kogumine ja hoidmine väga tüütu tegevus. Aeg-ajalt kaovad need ära või ununevad kuhugi, kust neid hiljem otsida ei oska.

Jälgides kaubanduse ja teeninduse arengut, võib väita, et pabertšekid on peagi minevik. Need asenduvad elektrooniliste tšekkidega, mida on klientidel ja kaupmeestel mugavam hallata ja säilitada. Põlvkonnavahetuse põhjuseks on lisaks mugavusele ka tehnoloogia areng ning inimeste harjumuste ja suhtumise muutus. Osale inimestest on e-võimaluste eelistamisel oluline seegi, et puud jäävad metsas raiumata ning paber tšekkide ja kviitungite jaoks tootmata.

Tehingud virtuaalmällu. Peagi saab igaüks arvuti või nutitelefoni teel kaupmehe pakutavas virtuaalses keskkonnas jälgida oma tehtud tehinguid, samuti on seal arhiveeritud e-tšekid. Ostuajaloo ülevaade ja tehtud kulutuste analüüs võib positiivselt mõjutada ka perede rahaplaneerimisoskust.

Teema aktuaalsust näitab seegi, et suuremad kaupmehed on siin oma lahendustega juba välja tulnud. Partnerkaardi klientidele toimib selline võimalus juba mõnda aega paber­tšekiga paralleelselt (seda paberit pole vaja säilitada) ning klientide harjudes uue lahendusega väheneb ka teenindajalt kassatšeki küsimine. Kindlasti sunnib see teisigi pingutama, pakkumaks tarbijale mugavust ja lisaväärtust.

Tänavuse ETV saate “Ajujaht” üks finalistidest oli samuti võtnud e-tšeki teema oma äriideeks, otsides sellele praktilist ja tulutoovat lahendust.

Samas võib e-tšekk tunduda mõne inimese jaoks uue mõra löömisena tema privaatsussfääri. Nüüd siis läheb kogu tema ostukorvi sisu samuti kirja kuhugi anonüümsele kõvakettale… Andmete elektrooniline arhiveerimine sisaldab tõepoolest turvariski, kuid täpselt samuti on see ka pankadega, kelle netipangandust iga päev kasutame; telekomifirmadega, kelle meiliteenust teenust tarbime; tanklakettidega, kelle kliendikaartidega kütust tangime jne.

Andmed on reeglina turvatud parimal võimalikul moel ja delikaatseid isikuandmeid kaitseb seadus – nii lihtne see ongi.

Järgmine samm. Oleme uhked oma riigi IT-saavutuste üle. Ehk on aeg astuda järgmine samm ja olla siingi suunanäitajaks kogu ülejäänud maailmale. Loogiline jätk kaupmeeste üksikute lahenduste turuletoomisele on e-tšeki kasutuselevõtmise propageerimine kogu riigis, et pabertšekivaba arveldamine saaks igapäevaseks nähtuseks. 

See ei tähenda sugugi ühtse superandmebaasi loomist, vaid pigem harjumust ja teadmist, et kõik siinsed teenusepakkujad ja kaupmehed kasutavad oma e-tšekki, mis on täpselt sama “kõva” dokument kui praegune paberileheke.