31. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millised lepingupunktid lähevad konkurentsiõigusega vastuollu?

Kaubanduses on lepingute sõlmimisel võimalik lähtuda lepinguvabaduse põhimõttest. Mis tähendab, et ettevõttel on võimalik ise otsustada, et millistel tingimustel leping sõlmida ja millised õigused ning kohustused on lepingupooltele kindlaks määratud.

Ettevõtjad peavad arvestama sellega, et olukorras, kus leping sõlmitakse kahe ettevõtte vahel, seab konkurentsiõigus taolisele lepinguvabadusele piirid. Konkurentsiõiguse eesmärgiks on vaba konkurentsi soodustamise kaudu suurendada majanduskasvu ja tarbijate heaolu. Selliselt võivad konkurentsiõiguse kohaselt olla keelatud sellised sätted, mis piiravad konkurentsi kokkuleppeosaliste või kokkuleppeosaliste ja kolmandate isikute vahel. Sellised punktid võivad konkurentsiõigusega olla vastuolus ka olukorras, kus kokkulepe esineb kahe erineval tootmise ja turustamisega tegutseva ettevõtja vahel (näiteks ostu-müügilepingutes, edasimüügilepingutes või tarnelepingutes).

Lepingutes kasutatakse sageli punkte, mis võivad tõenäoliselt konkurentsiõigusega vastuollu minna. Näiteks kirjutatakse lepingutesse sisse mittekonkureerimise kohustus, millega lepitakse kokku, et ostja ostab kogu (või rohkem kui 80%) kaubast konkreetselt müüjalt. Samuti soovitakse sageli reguleerida kaupade edasimüügihinda (näiteks kehtestada soovituslikud, fikseeritud, minimaalsed või maksimaalsed edasimüügihinnad) või piiratakse territooriume ja isikuid, kellele ostja võib kaupa müüa. Ostu-müügilepingutesse kaastakse vahel ka nn inglise klausel, millega ostja on kohustatud igast soodsamast pakkumisest müüjat teavitama ning avalikustama, kes on teinud parema pakkumise. Samuti on kasutatud ka nn parima kliendi klausel, millega müüja kohustub pakkuma ostjale alati parimat hinda või tingimusi. Nimetatud on üksnes mõned näited lepingutes sisalduvatest ning tõenäoliselt konkurentsiõigusega vastuolus olevatest punktidest.

Kuna konkurentsiõigus ei tohiks piirata ettevõtjate majandustegevust ebaproportsionaalselt ning eesmärgipäratult, siis need viidatud sätted ei ole alati keelatud. Siiski olukordades, kus lepingupunktides ilmneb konkurentsivabaduse piiramine, tuleb igakordselt kontrollida, kas konkreetsetel asjaoludel ja eri tingimustel on punkt konkurentsiõiguse kohaselt lubatav. Vaba konkurentsi kaitse kaalub üle ettevõtjate lepinguvabaduse ning ettevõtjad ei või oma tahtest lähtudes konkurentsi kahjustavaid lepingupunkte kehtestada.

Konkurentsiõiguse rikkumisega kaasnevad rasked tagajärjed. Konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimine on kuritegu ning juriidilise isiku puhul karistatakse rikkumist rahalise trahviga kuni 5 protsenti juriidilise isiku käibest.

Täpsemalt ostu-müügilepingutes saab kuulda 25. novembril toimuvas praktikumis

"Kuidas sõlmida paremaid ostu-müügilepinguid?"

Registreerudes enne 18. novembrit kehtib soodushind 159 eurot (km-ga 190.80). Registreeruda on võimalik

SIIN.

Autor: Triinu Järviste

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757