Kaardimaksete teenustasud peavad läbi paistma

Enamik kauplejatest soovib pakkuda oma kliendile sobivaid lahendusi maksete sooritamiseks. Kas klient maksab sularahas, ülekandega või kaardimaksega, siis seda otsustab klient.

Kaubandusettevõtjad loovad valikute tegemiseks vastavad võimalused ja tingimused. Kaardimaksete osakaal on Eestis keskmiselt üle 55% tehingutest ja see on kasvamas. Siinjuures peab ka arvestama sularaha käitlemise, kaardimaksete vastuvõtmise valmisoleku tagamise ja tehingute teostamise ning pankade teenustasu kuludega. Sularaha käitlemisel võib kaupmees kasutada rahaveoteenust või viia ise raha sularahaautomaati või pangakontorisse. Kaupmeeste arvestus näitab täna, et sularahatehingutega seotud kulud on kokkuvõttes ikka veel väiksemad,  kui kaardimaksetehingute omad, kuigi jah, viimastel aastatel on kaupmeeste jaoks teenustasud alanenud.

Pankade jaoks on kauplejad kõik kaupade müüjad ja teenuste osutajad: jaekaubandus, toitlustus, majutus, tervishoiu teenused, iluteenused, autoteenindus jne. Väidetavalt on nendes asutustes kokku 20 000 makseterminali. Jaekaubanduses on ettevõtjaid 5100, kuid tegevuspõhiselt on kauplusi üle 10 000, kus tehakse umbes ¾ kaadrimaksetest.

Pankade teenustasud peaksid olema enam põhjendatud.
Kaardimaksete puhul tuleb eristada:
1) kaardimakse vahendustasu, mis on pankadevaheline -  kaardi väljastanud panga ja kaupleja panga vaheline tasu.
2) kaupmehe teenustasu, mis koosneb kolmest osast: eelpool nimetatud kaardimakse vahendustasu (ca 80%); makse teostamise tehnilised kulud ehk töötlemiskulud ja kaardmakse teenuse osutaja teenustasu ehk süsteemitasu.
Lisaks terminali rendi- või ostukulud, sertifitseerimised, auditeerimised jne.
 
Probleemiks ei ole kaardimaksete poliitika kujundamisel mitte see, kas kaardimakse teenustasu maksjaks on kaupmees või klient, vaid teenustasude suurus tervikuna. Vastavus tegelikele kuludele peab olema selge ja arusaadav. 

Euroopa Komisjonis ja Europarlamendis on päevakorras kaardi-, interneti- ja mobiilimaksetearengute küsimused. Nii Eesti Kaupmeeste Liit kui ka Euroopa kaubandusorganisatsioonide ühendus EuroCommerce peavad erinevate makseviiside arengu küsimusi väga oluliseks. Eesmärgiks on viia ellu regulatsioonid, et tagada vahendustasude läbipaistvus ja vähendada pankadevaheliste vahendustasude määrasid, kehtestades kaardimaksete mitmepoolsetele vahendustasudele ülempiir.  
Eeldatavasti aitavad edasised regulatsioonid saavutada ka kaardimaksete teenustasude määrade alanemist kaupmeestele.
 
Kaupmehed toetavad kaardimakseid, sest klient soovib neid. Kaardimakse on mugav, kiire  ja turvaline. Samas on sularaha käitlemine töö- ja ajamahukas ja füüsiliselt raske (arvestades müntide kaalu). Kui on eesmärgiks sularahakäibeid vähendada, siis peaksid oluliselt soodsamaks muutuma nii suurtele  kui ka väikekaupmeestele kaardimaksete teenustasud. Kui suureneb kaardimaksete osakaal, siis ühe tehingu kohta keskmiselt kulud ju vähenevad, tekib nn mastaabiefekt.

Sularahatehingute osakaalu mõningane vähenemine aga ei tähendaseda, et nimetatud kulude katmiseks peaks teenustasusid märkimisväärselt tõstma. SEB on teatanud, et muudab tulevast aastast sularahatehingute puhul mitmed teenustasud kahe-ja kolmekordseks. On see põhjendatud? Kindlasti on pankade surve sularahateenuse kasutamise tasu tõsta juhitud lisatasu saamise eesmärgist, sest sularaha käitlemine on töömahukas. Kuid kahe-kolmekordne tõus on küsitav.

Sularaha osakaalu vähenemisele aitavad edaspidi kindlasti kaasa  erinevad uued IT lahendused maksete tegemiseks m-maksed, kontaktivadad maksed nutitelefoniga, sõrmejälg kui maksevahend jt. Samal ajal aga pangakontorite arv väheneb, vähem on ka postkontoreid, kus makseid teha saab ja kauplus täidab ka panga ja postkontori rolli.

Osale arutelus

  • Marika Merilai

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara