6. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegelikult räägivad muidugi paljud, et me loomulikult mõõdame turundust. Mõõdame tuntust ja turuosa. Siis mõõdame veel katvust ja kontakti hinda. Klikke ja laike ja fännide arvu mõõdame samuti.

Aga kas raha ka mõõdate? Et kui sai Facebookis uhke kampaania tehtud ja kõvasti fänne kogutud – kas siis pappi ka tuli? Või kui sai suur hulk materjale pimepostitusena Piritale saadetud, kui palju siis pärast Piritalt kliente tuli ja mis raha eest nad ostsid? Nüüd kisub aga teema juba igavaks, sest mängu tulevad numbrid.

Fakt on see, et mugavustsoonist on raske välja astuda. Teiseks pole numbrite jaoks aega, sest järgmine kampaania vajab tegemist. Tahaks isegi mõõta, kuidas kampaaniad töötavad, aga pole mahti. Paljudel juhtudel pole ka teadmist ning tarkvaraliselt on andmed samuti üksteisest lahus.

Taamalt kumab läbi, et praegusel turundusmaastikul pole optimeerimine veel kõige üllam teema. Täna ütlevad agentuurid kõvasti välja, et maht on neile rahaliselt oluline. Kui aga rääkida optimeerimisest ja mõõtmisest, siis suurem osa teenusepakkujatest võib seeläbi kaotada otseselt raha.

Paljudel jaekettidel on olulisel hulgal võimalusi oma turundust optimeerida ja senisest täpsemini sihtida. Ning lisaks veel ka tulemust rahas hinnata. Kui paljud aga tegelikult sellist võimalust kasutavad? Meie kogemuse põhjal maksimaalselt 15% nendest firmadest, kellel see variant käepärast on. Suuremat numbrit pakkuda ei julgeks.

Õigupoolest on enamikul (mitte kõikidel) jaekettidel võimalus turundus rahas mõõdetavaks saada. Mõõta saab nii seda, kas Facebooki  fännid ostavad mittefännidest rohkem, kui ka seda, kui palju teeniti eelmainitud Pirita pimepostitusega. Üsna oluline roll selle juures on kliendibaasi olemasolul. Kliendibaasi ostuajaloos on meeletul hulgal tarkust. Kummalisel kombel kasutatakse seda ääretult vähe. Ka teineteisest kõige kaugemal olevaid andmeid saab tänase tehnoloogia abil kokku viia. Näiteks meilitarkvara ja kassasüsteemi või Google Analyticsi ja kliendihalduse tarkvara.

Kui info kokku panna ja lõpuks ometi kasutusele võtta, saab sellest turul oluline eelis. Nüüd tekib võimalus klientidele personaalselt läheneda, pakkuda neile seda, mida nad tegelikult teilt ootavad. Mitte seda, mida tootjal on tarvis maha müüa. Sellest infost tuleb välja olulisi nüansse, mis peavoolu turundajate räägitud alustalasid kõigutavad.

Brändi turundamisel on oluline suur katvus ja linn tuleb plakateid täis kleepida. Jaekettidel on kliendid ning klientide kohta suur hulk infot. Kui just ei ole vaja brändingut teha, siis igapäevases kliendisuhtluses saavutab oluliselt vähema kuluga oluliselt paremaid tulemusi. Kuidas täpsemalt – sellest järgmisel korral.

Autor: Raul Leppik