Autor: Karl-Eric Schneider • 11. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krediidiinfo korraldatava krediidipoliitika turu-uuringu järgi pikenes möödunud aastal Eesti keskmine maksetähtaeg 15 päevale. Seejuures on meil eriti hea maksedistsipliin: keskmine maksehilinemine on vaid 7 päeva. Ning suur osa siinsetest ettevõtetest (87%) on üldiselt rahul oma klientide maksekäitumisega.

Ettevõtete vaheline maksetähtaegade ja maksmiseks kuluva aja pikenemine kipub paraku olema tõusev trend. OpusCapita korraldas Soomes TOP 500 ettevõtte seas küsitluse, kust selgus, et vaid iga neljas ettevõte tasub ostetu eest rutem kui 30 päevaga. Rootsis tasub rutem kui 30 päevaga iga kolmas ettevõte.

Pikkade maksetähtaegade surve all on väike- ja keskmised ettevõtted sunnitud suurendama oma likviidsust käibekapitali laenuga. Kui likviidsust on vaja ka peale palkade ja maksude tasumist kuni järgmiste arvete laekumiseni kuu alguses, pärsib see ettevõtete tegevust ja päeva lõpuks ka omanike ettevõtlikkust. Piltlikult, halvimal juhul võib palgapäev olla iga kolme kuu tagant ja edaspidi võidakse keelduda mõnest pika maksetähtajaga müügist. Samas on väikesed ja keskmised ettevõtted kõige innukamad uute töökohtade loojad.

OpusCapita Soome arendusjuht Miikka Savolainen on seda meelt, et maksetähtaegadele kindlate piiride seadmine ja kontroll ei too raha õigeks ajaks kohale. See tooks ettevõtete finantsidega tegelejatele liigset valvamistööd ja tõstaks ostjate kulutusi, teiselt poolt oleks piiride seadmine hambutu rahvusvahelistes tehingutes. Samas tuleks ärieetika seisukohalt jälgida, et müüja ei kannataks liialt ja pakkuda alternatiivseid lahendusi.

Käibekapitali kasutamise kõrval saab kasutada ka tarneahela finantseerimist (supply chain financing). Siin on protsessi juhtija ostja, enamasti hea renomeega, kuid käibekapitali puuduses suurettevõte, keda pank aktsepteerib ja kes soovib hiljem maksta, surudes maksetähtajad 120-240 päeva pikkuseks.

Tarneahela finantseerimise peamine iseärasus on, et müüja saab raha siis, kui ta tahab. Pank finantseerib müüjat pärast seda, kui ostja on arve aktsepteerinud. Sõltuvalt arve aktsepteerimise kiirusest võib müüja tarnitud kauba või teenuse eest saada tasu parimal juhul juba järgmisel päeval. Kiirelt laekuva raha saab paigutada järgmistesse projektidesse ja suurendada müüki.

Tarneahela finantseerimise läbi raha kiiremal kätte saamisel on oma hind ehk intressikulu. Ettevõte võib esmalt nõustuda 120 päevase maksetähtajaga ja võtta finantseeringu näiteks viimase 30 päeva peale, makstes nii vähem intressi.

Seejuures käib kogu tarneahela finantseerimisteenuse kasutamine ja jälgimine üle veebi, on vaja vaid, et ostja sõlmiks pangaga lepingu.

Tarneahela finantseerimine on kasulik ostjatele, nii saab tagada vajalike toodete olemasolu vajalikul ajal ja omakorda käibekapitali vajadust optimeerida. Ja lõpuks on niisugusel teenusel madala riski võlu ka pankadele. Soomes on selline teenus kasutusel käesoleva aasta algusest.