13. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks võib edasimüüja ennast tarnija jaoks kujutada äärmiselt vajalikku ust suurele tarbijaturule või võib just vastupidi tootja toota toodet, mida ükski endast lugupidav edasimüüja ei saa oma tootevalikust välja jätta. See tähendab, et paratamatult soovib tugevamal läbirääkimispositsioonil olev lepingupartner teataval määral teisele peale suruda just talle soodsaid lepingutingimusi, mille lepingusse kaasamisele on teisel nõrgemal lepingupartneril keeruline vastu vaielda. Sellest tulenevalt on oluline teada, et konkurentsiõigus võib lepingulistel läbirääkimistel anda tugevama lepingupoole poolt lepingutingimuste pealesurumisele kaalukaid vastuargumente.

Nimelt võivad paljud teisele lepingupoolele soodsad lepingusätted minna vastuollu konkurentsiõigusega, kujutades endast keelatud konkurentsivastast kokkulepet. Konkurentsivastased kokkulepped on seaduse kohaselt aga tühised ja loetakse ka kuriteoks, mille eest on ettenähtud suured rahalised karistused. Suutes lepingueelsetel läbirääkimistel õigesti tuvastada võimalikud sätted, mis võivad minna konkurentsiõigusega vastuollu, on sellele argumendile tuginedes seetõttu võimalik samaaegselt esiteks vältida tühiste sätete kaasamist lepingusse, teiseks vältida karistatava süüteo toimepanemist ja kolmandaks vältida nõrgemale lepingupoolele majanduslikult ebasoodsa lepingusätte kaasamist lepingusse.

Edasimüügilepingutes võib olla konkurentsiõigusega vastuolus näiteks säte, mille eesmärk on määrata kindlaks kindel või minimaalne edasimüügihind, kindel või minimaalne hinnatase, millest edasimüüja peab kinni pidama (või ka selline surve või stiimulid soovitusliku edasimüügihinna järgimiseks, kui sisuliselt muutub soovituslik või maksimaalne hind fikseeritud või minimaalseks müügihinnaks). Edasimüügilepingutes vajab konkurentsiõiguslikku analüüsi ka kohustus mitte osta konkureerivat kaupa ühegi teise müüja käest ja kohustus mitte müüa kaupa edasi kindlal territooriumil asuvale või kindlasse tarbijagruppi kuuluvale tarbijale.

Erinevates lepingutes võivad konkurentsivastased olla näiteks mittekonkureerimise sätted, millega üks lepingupool kohustub teisega mitte konkureerima teatavas piirkonnas, teatava tarbijagrupi osas või teatava toote või teenuse osas, ehk säte, millega sisuliselt üks lepingupool soovib ennast kaitsta teisest lepingupartnerist tuleneva võimaliku konkurentsisurve vastu. Samal määral võivad konkurentsivastased olla erinevates lepingutes sisalduvad sätted, millega piiratakse lepingupoole tootmist, arengut, investeerimist või millega lepitakse kokku strateegilise info jagamises.

Võimalikult konkurentsivastaste sätete nimekiri on küll eelloetletust võrratult pikem ja ka lahtine, kuid tavapäraselt on konkurentsivastaste sätete ühisnimetajaks see, et piiratakse vähemalt ühe lepingupoole tegutsemisvabadust ehk võimalust turul oma soovi järgi vabalt konkureerida. Tõsi mitte alati ei ole ülal näidetena loetletud sätted konkurentsivastased. Siiski võiks eelnevast tulenevalt olla rusikareegliks see, et kui lepingupool tunneb, et teine lepingupartner surub talle peale sätet, mis piirab tema võimalust turul omaenda majandusstrateegiast lähtudes konkureerida, siis tasub olukorra kohta paluda konkurentsiõiguslikku hinnangut õigusnõustajalt. Konkurentsiõigus võib sellises olukorras anda väärtuslikke argumente lepingulistel läbirääkimistel taoliste sätete lepingusse kaasamata jätmiseks.

Autor: Triinu Järviste