20. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küllap mäletame veel aega, mil Tallinnas oli vaid üks suur kaubandusmeka Tallinna kaubamaja, mille ukse taga lookles pikk järjekord neist, kel lootus jalg ukse vahele saada. Täna võib olukorda aga risti vastupidisena kirjeldada. Tallinnas ja lähiümbruses on kindel hulk ostjaid, kelle tähelepanu ja lojaasuse nimel kaubanduskeskused rivis seisavad. Millise stardijoone üks või teine keskus endale välja võitleb, sõltub läbimõeldud ja tulevikku suunatud ärimudelist ning investeeringutest kaasaegsusesse. Rivi lõpus troonib internetikaubandus, mille positsioon aasta-aastalt paraneb, kuid esimeste hulka tal niipea asja ei ole.

Kaubakeskusse tullakse üha sagedamini kindla ostusoovita niisama ringi vaatama ja aega veetma. Kui kõigepealt kolisid kaubanduse juurde kino või bowling, siis nüüd on fookus järjest rohkem toitlustusel. Puhkealad toovad ja ka hoiavad keskuses inimesi, kes muidu ostlema ei tuleks. Sama kehtib toitlustuse kohta – mida laiem valik ning põnevamad köögid, seda enam tullakse keskusesse sööma ja sõpradega kohtuma. Tänapäeva kaubakeskus peab pakkuma emotsioone, andma inimestele ostlemise kõrval lisaväärtust. Kolmanda generatsiooni keskused ongi sellel põhimõttel rajatud – olulisel kohal on disain, taustamuusika, kaupluste, toidukohtade ja puhketsoonide paiknemine jne. Elamusi pakutakse nii kontsertide, moeetenduste, laatade ja muu üldaladel toimuva kaudu. Lõbu ja leiba soovib ka tänapäeva inimene ning tark kaupmees oskab neid mõlemaid pakkuda.

Loe Äripäevast pikemalt, mida räägib Pärnits internetist ostmisest ja kuidas see mõjutab kaubanduskeskusi ning miks arvab Pärnits, et rohkem ei ole tarvis kaubanduskeskusi Tallinna rajada.

Autor: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse direktor