TNS-i üleilmsed uuringud kinnitavad, et pigem on liiga suur kui liiga väike kaubavalik põhjuseks, miks ostja jalutab leti eest minema tühjade kätega ja ostuta, kirjutab TNS Emori ostukäitumise ekspert Kersten Jõgi.
Kuidas säästa ostjate aega, raha ja närve?
Keskmises Eesti supermarketis on valikut ootamas 30 000–80 000 erinevat tooteartiklit. Üks leibkond ostab aastas sellest suurest valikust 300–400 tooteartiklit ehk vaid 1% kogu pakutavast valikust.
Näiteks jogurtit ostes on ostjal valik keskmiselt 80 alternatiivi vahel, üldse on Eesti poodides müügil üle 300 erineva jogurtinimetuse (TNS Emori sortimendiuuringu andmetel).
Ostja käitumise mõtestaja ja analüüsija Herb Sorensen TNS-ist kirjutas oma raamatus “Inside the Mind of the Shopper”, et suhe ostja ja jaekaupmehe vahel koosneb kolmest ostja sisendist ja kahest kaupmehe väljundist. Ostjad panustavad aega, raha ja närvikulu ning saavad vastutasuks kaupu ja rahulolu. Iga kaupmehe ettevõtmine, mis ei aita säästa ostja aega, raha või ta närvikulu (või parimal juhul kõike kolme korraga), on määratud hukule.
Nii Emori tehtud uuringud Eestis kui ka TNS-i üleilmsed uuringud kinnitavad, et enamasti on bränditoote ostmine juba ette planeeritud ja otsustatud. Näiteks saia ostmisel on ostuotsus enamasti ette tehtud ning ostetakse harjumuspärast brändi. Kuid on ka erandeid, näiteks jogurtit ostes tehakse ostuotsus poes kohapeal ning peamiseks otsuse mõjutaks on ostja maitse-eelistus.
Ostjad teavad enamasti, mida nad tahavad. Nad vajavad abi, et soovitud tooted müügisaalis hõlpsasti üles leida. Õnnelikud ostjad ostavad rohkem ja kulutavad enam.
Autor: Kersten Jõgi, EMORi uuringuekspert

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele