17. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui kaupleja müüb või vahendab internetis järjepidevalt uusi tooteid, palub tarbijal toote eest maksta eraisiku arveldusarvele ja ei väljasta ostudokumenti, on tõenäoliselt tegemist varimajandusega.

Sageli on sellistel müüjatel kauba juures märge, et tooteid tagasi ei osteta ega vahetata, valesti saadetud või defektse toote eest ei vastutata. Kannatajaks on tarbija, kelle arvates e-kaubandus tähendabki põrsast kotis.

Seaduserikkumist ei tohi sallida

Seaduserikkumiste puhul on õigustatud ootus, et sekkuvad järelevalvet tegevad riigiametid. Varimajandus e-kaubanduses on luubi all nii maksu- ja tolliametis kui ka tarbijakaitseametis, aktiivselt teeb teavitustööd e-kaubanduse liit. Kui varem tuli jaemüük posti või interneti teel registreerida majandustegevuse registris ning registreeringuta ei tohtinud e-kaubandusega tegeleda, siis alates eelmise aasta 1. juulist see nõue ei kehti.

Tänu registrile oli ülevaade, kui palju on Eestis tegutsevaid e-poode, ning registreeringuta kauplejad võttis kohalik omavalitsus vastutusele.

Üheks lahenduseks koduõue puhastamisel on e-kaubanduses registreerimiskohustuse

taastamine, mille üle võiks järelevalvet pidada tarbijakaitseamet.

See, kui sanktsioonid on piisavalt motiveerivad, välistaks ettevõtjaks registreerimata isikute äritegevuse sotsiaalmeediavõrgustikes.

Varimajanduse mõtted võib eos lämmatada ka aktiivsem riigiametite teavitustöö meedias. Maksuamet on sel aastal teavitusega aktiivne olnud, tulemusena deklareeriti tulusid

eelmise aastaga võrreldes 71% rohkem.

Kõigest jääb jälg

Usaldusväärne e-kaupleja registreerib end esmalt ettevõtjaks kas siis FIE, OÜ või ASi vormis. Kauplemiskohas, olgu selleks siis e-pood või Facebooki leht, esitatakse tarbijale müügitingimused, mis on kooskõlas seadustes sätestatuga. Kirjas on ettevõtte nimi, registrikood ja kontaktandmed ning tarbijale väljastatakse alati ostu tõendav dokument.

Kaupleja nimi tasub enne tehingut lüüa otsingumootorisse ja e-äriregistrisse.

Nagu igas majandusharus, tuleb siingi enne turule sisenemist endale selgeks teha, millised on mängureeglid ning millist lisaväärtust soovitakse kliendile luua. Internetis

jääb igast tegevusest jälg ja tark kaupleja seab ausa mängu aukohale.

Autor: Signe Kõiv, Eesti E-kaubanduse Liidu juhataja