5. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb konkurentsiõiguse advokaadi Mart Blöndali kommentaar:

Konkurentsi kahjustamise eest sadadesse miljonitesse ulatuvad trahvid võivad tulevikus kimbutada ka Eesti ettevõtteid.

Aasta alguses tegi Euroopa Komisjon konkurentsi kahjustamise eest Mastercardile 570 miljonit eurot trahvi. Kuigi trahv oli suur, jäi see Eesti ettevõtjale pigem kaugeks. Põhjus on lihtne – konkurentsi kahjustamise eest trahvide tegemine on Eesti Konkurentsiameti jaoks olnud menetluslikult äärmiselt keeruline ja aeganõudev protsess. See on toonud kaasa ressursside puuduse, mistõttu on trahvid Eestis pigem haruldased.

Tulekul

Mart Blöndal modereerib 20. veebruaril 2019 Äripäeva ja Advokaadibüroo COBALT konverentsi "Konkurentsist ja õigusest. Ettevõtjale.", mis annab hea ülevaate muudatustest konkurentsiõiguses.

Ettevõtete vaatest räägitakse konverentsil ettevõtjate aruteluringis, kus osaleb ka Tallinna Kaubamaja Grupi peajurist Helen Tulve.

Tutvu programmiga ja registreeri konverentsil SIIN.

Soodushind 12. veebruarini!

Probleemi lahendamiseks jõustus 3. veebruaril 2019 uus Euroopa Liidu direktiiv, mis tagab konkurentsiametile lihtsama ja kiirema menetluse koos vajalike ressurssidega rikkumiste tuvastamiseks ja trahvide määramiseks.

Direktiivi toel kaovad ära ka varem eksisteerinud trahvide piirmäärad, võimaldades seeläbi konkurentsiametil näiteks 570 miljoni eurose trahvi määramist.

Konkurentsiameti töö lihtsustamise tagajärjel on tulevikus lihtsam ka keelatud kokkuleppe sõlminud või turgu valitseva ettevõtja seisundit kuritarvitanud ettevõtja käest kahju välja nõuda - näiteks kauba eest enam makstu tagasi nõuda. Nimelt, kui konkurentsiamet on rikkumise tuvastanud, eeldab konkurentsiseadus kahju tekkimist ning tõendada tuleb ainult kahju summa.

Lähiaja Eestit hõlmavatest konkurentsi rikkumistest saab näitena välja tuua järgmised lahendid:

*Guess - trahv 39,8 mln eurot

Asjaolud: Guess on tuntud kui riiete ning muude aksessuaaride müüja. Guessi äristrateegia nägi ette piiranguid, mis takistasid tema edasimüüjatel Guessi tooteid müüa väljaspoole Guessi poolt dikteeritud territooriume. Piirangu tulemusel olid Guessi toodete hinnad näiteks Eestis 5-10% kõrgemad kui Lääne-Euroopas.

*Mastercard - trahv 570,6 mln eurot

Asjaolud: Mastercard on üks suurimatest kaardimaksete pakkujatest Euroopas, omades tegevust ka Eestis. Kui tarbija maksab poes kaardiga, tuleb kaardimakselt tasuda vahendustasu. Mastercard kohustas pankasid kohaldama poe asukohariigi vahendustasu, olenemata ostja panga asukoha riigist. Piirang takistas kõrge vahendustasuga riikides asuvatel poodidel saada kasu ostja panga asukohariigi madalamast vahendustasust.

Kokkuvõtlikult tagab uus direktiiv konkurentsiametile lihtsama ja kiirema menetluse ning vajalikud ressursid rikkumiste tuvastamiseks. Selle tagajärjel on lihtsam ka keelatud kokkuleppe sõlminud või turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud ettevõtjatelt kahju välja nõudmine. Seega tasuks ettevõtjatel jõustunud direktiivi valguses oma tegevus kriitilise pilguga üle vaadata.