Autor: Risto Eelmaa • 9. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis annavad internetikaubandus ja -teenused juba viiendiku majanduskasvust ja töökohtade arvu suurenemisest. Eestis on paraku üldises e-riigi vaimustuses see potentsiaal jäänud seni kasutamata.

Globaalsel tasemel jääb Euroopa e-kaubanduse turg alla vaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, mille eestvedajaks on laiahaardeline Hiina e-kaubandus. Selleks, et saaks Eestis rääkida e-kaubandusest kui olulisest majanduskasvu indikaatorist, on veel minna pikk tee.

Mõju kasvab

Elavnemist on õnneks siiski märgata ja nagu tänavuse kaubanduse aastakongressi eel viitas ka majandusanalüütik Heido Vitsur, on lähema 25 aasta jooksul suurim jaekaubanduse mõjutaja just e-kaubanduse kasv. Eks sellest tulenevalt on ka Skype'i asutajad Ahti Heinla ja Janus Friis võtnud vaevaks siseneda postipakiturule oma iseliikuva pakirobotiga. Kas ja kuidas maailmavallutusliku plaani taustal eestlased võtavad vastu ise säärase uuenduse, näitab aeg.

Lootust kohalikul tasandil edasiminekuks süstib ennekõike sirguv nutipõlvkond, kes hakkab tuntavalt mõjutama jaekaubandust kõige varem viie aasta pärast. Olenemata sellest, kuidas tellitud pakk lõpuks kätte toimetatakse. See põlvkond on esimene, kes ei vaja enam ostude tegemisel teenindajat ega kaubaga füüsilist kontakti. Just seda, mis on seni saanud takistuseks, miks tavapoodi eelistatakse e-avarustele.