Kuidas tulla toime jaekaubanduse tulevikusuundumustega?

jaekaubanduse tulevikusuundudumus
jaekaubanduse tulevikusuundudumus

Erply tegevjuht Kristjan Hiiemaa luges Retail Propheti blogist väga huvitavat postitust Doug Stephensilt. Lühidalt öeldes mängib Stephens mõttega, et füüsilised jaekauplused peavad muutuma väljapanekusaalideks, mitte olema lihtsalt kohad, kust läbi astuda ja kaup kaasa haarata.

Tänapäeval tellib üha rohkem inimesi tooteid otse internetipoodidest, mis saavad oma kauba otse tehasest. Nii tegutsevad veebipoed korraga nii hulgi- kui ka jaemüüjatena. Peale selle on veel sellised ettevõtted, kes teevad ise asju ja müüvad neid ise internetis, jättes vahele nii hulgi- kui ka jaemüügi lüli. Niisiis, mida toob tulevik jaemüügikettidele ja eraldiseisvatele päriskauplustele?

Stephensit tsiteerides: „Kuidas saavad jaemüüjad jätkata hulgimüüjalt suures koguses toodete ostmist, neid transportida, arvele võtta, välja panna, koolitada oma töötajaid, hallata tooteid ja üritada neid maha müüa, kui klientidel on üha rohkem eri võimalusi, kanaleid ja kaubamärke, mille kaudu nad saavad neidsamu tooteid osta? Kui paljud praegused jaemüüjad istuvad käed rüppe ja vaatavad lihtsalt pealt, kuidas üha suurem osa nende müügist libiseb internetis tegutsevate eripalgeliste konkurentide laieneva võrgustiku kätte, mille seas võivad muuseas olla paljud nende enda tarnijad, kes müüvad nüüd kaupu otse tarbijatele?“

Ehk mäletate Briti bändi The Buggles laulu „Video Killed the Radio Star“. Kas raadiotähed on kadunud? MTV-põlvkonna meelest oli see paratamatu. Tegelikult on meil ikka veel raadiodiskorid, sest elus on palju selliseid olukordi, kus silmi on vaja millekski muuks kui video vaatamiseks. Juhite autot, videoekraan silmade ees? Palun minge kohe tagaistmele.

Tõsi, tarneahel võib muutuda ja peab muutuma. Majandusstruktuurid on kogu aeg edasi arenenud. Enne 19. sajandi lõppu ja suurte jaekaupluste teket olid peamised füüsilised müügikohad turud, kus üksikkaupmeeste putkad seisid tihedalt üksteise kõrval. Paljudes riikides valitsevad turud jaekaubandust siiamaani. Hulgikaubandus on olnud olemas kogu aeg, alates sellistest suurtest edulugudest nagu laevnike asutatud East India Company.

Ristlaadimine kui otsetee jaekaubanduse jaoks

Jaekaubanduse tarneahel on alati sisaldanud otseteid. Otsemüük internetis on lihtsalt üks neist. Tehnoloogia ja tarkvara on andnud palju võimalusi tarneahela lülide vahelejätmiseks. Toon teile ühe näite. Walmart on kuulus selle poolest, et ta kasutab sellist meetodit nagu ristlaadimine. Arvatakse ka, et see on nende jaemüügistrateegia alustala.

Ristlaadimise mõte on kasutada nii vähe tarneahela lülisid kui võimalik, jagada tarnijatega teavet ja siduda ostmine müügiga otsesemaid teid pidi. Walmarti tarneahela uuenduste tehniline selgroog on varude juhtimise tarkvara, mis võimaldab kaupu automaatselt juurde tellida ja ristlaadida ning sisaldab muid kaubavarude haldamise võtteid.

Ristlaadimine, mida toetab jaekaubanduse tarkvara, on Walmarti varude tõhusa täiendamise strateegia nurgakivi. See tähendab, et tooted laaditakse otse saabuvalt poolhaagiselt, veokilt või raudteevagunist väljuvale veoautole, haagisele või vagunisse, ilma et neid vahepeal üldse ladustataks või siis ladustatakse väga lühikest aega.

Vaheladustamise vältimine aitab hoida kokku laopinda ning vähendab lisalaadimiste vajadust. Ristlaadimist kasutatakse jaotuskeskustes, kuid sageli jõuab kaup suurde jaekauplusesse otse vabrikust või toiduainetööstusest. Sellised supermarketite ketid nagu Walmart müüvad ka väga palju omatooteid. Selliseid tooteid müüakse jaemüüja enda kaubamärgi all ja need transporditakse sageli tootja juurest otse jaemüüjale, jättes turustajad vahele.

Otseteed jaekaubanduse tarneahelas

Nagu öeldud, hõlmas tavapärane jaekaubanduse tarneahel tootjaid, hulgimüügiettevõtteid ja jaemüüjaid. Majandus on muutumas ja otseteed tarneahelas on väga levinud. Praegu on meil nelja liiki jaekaubanduse tarneahelaid.

  1. tavapärane tarnimine: tootja -> hulgimüüja -> jaemüüja -> tarbija
  2. supermarketite omatooted: tootja -> jaemüüja -> tarbija
  3. internet poena: tootja -> hulgimüüja -> jaemüüja internetis -> tarbija
  4. internet vahendajana: tootja kui käsitööline > tarbija

Nagu näete, on internet ampsanud päriskaupluste pirukast väga suure tüki. Inimesed ostavad internetist väga palju asju. Vaatame korraks numbreid. USA statistikaameti andmetel oli 2014. aasta kolmandas kvartalis USA jaemüügivaldkonnas e-kaubanduse müügikäive hinnanguliselt 78,1 miljardit dollarit. Kogu jaekaubanduse müügikäive 2014. aasta kolmandas kvartalis oli hinnanguliselt 1185,1 miljardit dollarit.

E-kaubanduse kasvu illustreerimiseks avaldas USA statistikaamet 2013. ja 2014. aasta võrdluse.2014. aasta kolmandas kvartalis kasvas e-kaubandus 2013. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes hinnanguliselt 16,2%, samas kui kogu jaemüük suurenes sel perioodil 4,2%. 2014. aasta kolmandas kvartalis moodustas e-kaubandus 6,6% kogumüügist.

Kas füüsilisi jaemüügikauplusi aetakse tõesti mängust välja? Tegelikult mitte, paljudel internetiettevõtetel, kes tegutsevad poe mudeli alusel, on olemas nii e-müügi kui ka füüsilised jaemüügikauplused. Neljanda mudeli puhul, internet vahendajana, on juhtpositsioonil tarkvaraettevõtted. Füüsiliste toodete müümisel on see mudel eelkõige väiketootjate jaoks, kes teevad käsitööd või hinnalisi kvaliteettooteid väikesele ostjaskonnale.

Kauplus kui vahendaja

Jaekaubanduse tarneahelat saab lühendada mitmel imelisel viisil, eriti kui on olemas hea jaekaubanduse tarkvaralahendus, mis annab ettevõtetele tegutsemisvabaduse. Lõppude lõpuks peab füüsiline toode siiski jõudma füüsilise isikuni, kes selle ostis. Võiksime lisada neljale eespool nimetatud mudelile kättetoimetamisteenuse, kauplusesse järeletulemise ja muud kättetoimetamismudelid. Ilmselgelt läheks see kõik keeruliseks. Just seetõttu ei lööda päriskauplustele veel hingekella ja võib-olla ei tehta seda kunagi.

Doug Stephens kirjutab blogis Retail Prophet, et füüsilisel kauplusel on kõik võimalused olla kaubamärgi jaoks kõige võimsam ja tõhusam vahendamisvorm, sest päriskauplus pakub sellist kogemust – juhul kui selline kogemus on kujundatud oskuslikult –, mida internet ei suuda järele teha. Stephens rõhutab, et füüsilised jaekauplused peaksid võtma endale uue sihi olla midagi väljapanekusaalisarnast, kus tarbijad saavad ka päriselt katsuda ja uurida tooteid, mida nad võivad hiljem osta tegelikult kodus interneti teel.

„Arvestades füüsilistele kauplustele omast elavat, tunnetuslikku ja kogemuslikku olemust, on neil kõik võimalused muutuda võimsateks vahenduspunktideks, kus jaemüüjad saavad rääkida oma kaubamärgi lugu, panna kliendid toodetest huvituma ja seejärel suunata nende ostusoov mis tahes kanalisse, seadmesse või turustajale,“ kirjutab Stephens.

„Tootevirnad ja riiuliread annavad teed kunstigaleriilikumale kauplusekujundusele ja kunstipärasemale väljapanekule, kus on piisavalt ruumi meediavahenditele ja kus saab tootega lähemalt tutvuda. Sotsiaalmeediat hakatakse kasutama kogemuse pakkumiseks toodete ülevaadete, võrdlemiste ja hindamiste kaudu. Kauplus muutub sisuliselt kõikehõlmavaks ja kogemuslikuks reklaamiks toodetele, mida ta esindab, ja otseväravaks tervesse olemasolevate turustuskanalite universumisse.“

Kuidas tulla toime jaekaubanduse tulevikusuundumustega?

Stephens oletab, et need jaemüüjad, kes oskavad kujundada niisugust silmapaistvat kliendikogemust ja selle tagada, hakkavad ilmselt võtma oma toodete tarnijatelt ettemakset või nn kaarditasu selle põhjal, kui palju nad suudavad teha positiivset reklaami toodetele, mida nad esindavad. Ta rõhutab keeruliste mõõdikute ja klientide sellise üksikasjaliku analüüsi olulisust, mis sarnaneks Google Analyticsi programmiga või ettevõtete investeeringute tasuvuse arvutusega.

Olid ajad, mil tundus, et majanduses muutub kõik aina suuremaks ja paremaks. Tegelikult ei ole kasv kunagi kõikides suundades lineaarne. Nagu kirjutas 1937. aastal Prantsuse luuletaja ja filosoof Paul Valéry: „Meie ajastu häda on selles, et tulevik pole enam see, mis ta oli varem. Sellega mõtlen seda, et me ei saa sellest enam mõelda, ilma et kahtleksime oma üldistustes.“

Tulevik toob jaekaubandusse muudatusi. Mõned neist on juba toimumas, kuid eksistentsiaalset kabuhirmu pole mõtet tunda. Tulevik on tore, kui minna sellele vastu avatud meele ja moodsate töövahenditega. Tarkvara pakub suurel hulgal võimalusi, mis aitavad jaemüüjatel hõlpsamini klientideni jõuda ning optimeerida jaemüügiahelat ja kaubavaru.

Jaekaubanduse tulevik

Kuigi jaekaubandus on muutumas, ootab päriskauplusi ees helge tulevik. See võib eeldada teatud sisulist kohandumist. Meie ühiskonda juhivad üha rohkem tarkvararakendused. Müük veebis ja päriskaupluses ei välista teineteist. Füüsiliste kaupade ostmisel peab e-kaubandusettevõte need lõppude lõpuks kliendile toimetama. Päriskauplustel on see eelis, et need on väljapanekusaalid, kus klient saab kaupa enne ostmist näha, katsuda ja nuusutada.

Füüsiliste jaemüüjate jaoks on üks võimalik mudel hakata millekski väljapanekusaalisarnaseks. Kodumasinate või suuremõõduliste kaupade puhul tundub see mõistlik. Väikeste tarbekaupade puhul seda ilmselt ei juhtu. E-kaubanduse eeliseks tundub ikka olevat soodsam hind. Kui füüsilised jaekaubandusettevõtted kasutavad head jaekaubanduse tarkvara, siis saavad nad oma varusid ja müügikeskkonda lihtsal viisil optimeerida ning niiviisi e-kaubandust ja veebikauplusi hinnaga lüüa.

Või siis – ja see on veelgi parem lahendus – võib päriskaupluste kett, millel on laoarvestuse ja kättetoimetamise lahendus juba olemas, lisada oma jaemüügikanalite hulka e-kaubanduse ja mobiilikaubanduse. Jaekaubanduse tarkvaral, on sisse ehitatud e-kaubanduse integreerimise funktsioon, mis võimaldab kanaliülest müüki ning kogu ettevõtte ostukohtade, varude ja kliendihaldusandmete sünkroonimist reaalajas.

Jaekaubanduse tarkvara on kaugel sellest, et hävitada füüsiline jaekaubandus või jaekaubandus kui selline.Vastupidi!Jaekaubanduse tarkvara abil on võimalik teha vältimatuid muudatusi.Jaekaubanduse tulevik seisneb kõikides kanalites kauplemises ning jaekaubanduse juhtimise tarkvara annab selleks kõik vajalikud töövahendid.

Osale arutelus

  • Kristjan Hiiemaa, Erply tegevjuht

    Kristjan Hiiemaa, Erply tegevjuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

RTT kaasaegne kassatarkvara

Kassatarkvara oluliseks eesmärgiks on pakkuda kliendile kiiret ja mugavat teenindust. Suureks trendiks on saanud mobiilsus ehk tarkvara saab kasutada ka nutitelefonis või tahvelarvutis. Loe lähemalt, mis on kassatarkvara valikul oluline ning milliseid eeliseid annab RTT kassatarkvara.

AccountStudio - lihtsalt kohandatav terviklik äritarkvara

Äritarkvara, mida on võimalik kohandada erinevate nõudmiste ja tegevusaladega väike- ja suurettevõtetele. Tarkvara liidestab ettevõtte e-poe nii, et tehingud e-poes kajastuvad ilma valu ja vaevata nii laos kui ka raamatupidamises.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara