(Sisuturundus) CM: Koolitajad soovivad sageli vaid eristuda, mitte hästi õpetada

Arengunõustamise firma Trendline konsultant-koolitaja Eero Palmi sõnul on koolitusfirmade sooviks liiga sageli lihtsalt eristuda, mitte kvaliteetselt õpetada.

Palmi hinnangul on Eesti koolitusturu suurim probleem soovida eristuda üksteisest eristumise nimel, jättes klientide vajadused unarusse. Koolituste taset näitab aga ikkagi koolitatavate arendamine ja treenimine, et nende ettevõte jõuaks oma eesmärkideni.

"On juhtunud, kus pärast "motiveerivat" koolitust lahkub firmast suur osa töötajaid, sest neile on rõhutatud nende võimalusi ja väärtust, mis on suurem kui konkreetses firmas „lõksus olla“. Vaevalt klient seda eesmärki silmas pidas, kui ta koolituse tellis – lihtsalt mõned koolitajad lähenevad liiga osalejakeskselt, et iga hinna eest meeldida ja lahe tunduda,“ selgitas Palm.

Ta lisas, et tark koolitaja suudab töötajaid arendada tellija tegelikest vajadustest tulenevalt. "Selleks ei piisa lihsalt samast programmist ja selle ladusalt, iga kord samade näidete ja naljadega esitamisest. Selleks on vaja täpset arusaamist, kus ollakse ja kuhu tahetakse jõuda. Kvaliteetse koolitusfirma tööriistad on testostud, regulaarsed koosolekud juhtidega, koolitatavate intervjuud-testid, online-tugikoolitused, suutlikkus sisestandardeid luua ja ajakohastada".

Koolitusfirma sisulist taset ja kvaliteeti näitab põhiliselt püsiklientide hulk, mis tähendab, et pidevas arengus peavad olema ka koolitajad. "Tänastes Eesti oludes peaks koolitusfirma suutma teha ise nii programmi kui ka jaotusmaterjale eesti ja vene keeles,“ ütles Palm. "Minu arvates on tänase koolitusturu suurim probleem see, et proovitakse eristuda eristumise nimel. Ehk - mis keelt oskad? Mina oskan rootsi, mina hispaania, mina prantsuse! Aga küsimus peaks olema, mis keelt räägib klient. Teatris muidugi ei taha iga kuu sama etendust vaadata, aga koolitus ongi midagi muud. Arendama peab seda, mida kliendil on täna vaja arendada ja milles ta vajab välist kompetentsi, mitte looma ja esitama eristuvaid etendusi kõikvõimalikes suundades".

Vahel pole ka tellijatel endal selget arusaama, miks koolitust tehakse või kuhu sellega soovitakse välja jõuda. Samas on näha, et klienditeenindajate tase on keskpärane või madal ja siis ongi kiusatus ilusat veenvat juttu rääkivat müügimeest uskuda ja kiiret imet loota. "Sellised sutsakad jäävad pigem ühekordseteks projektideks," on Palm kindel. "Koolitusfirmalt võiks küsida – mitu protsenti teie selle aasta klientidest on püsikliendid ehk teadlikud ostjad, kes varem juba teenust kasutanud?"

Liiga suur rõhk on emotsioonikoolitustel. Arvatavasti ei vaidle keegi vastu, et Eesti koolitusturg on täna väga kirju ning koolitaja mõiste laialt võetav. „Olenevalt kliendi ootustest võib tõesti leida mida iganes,“ nendib Palm. „Kui võtta koolitust kui etendust või elamust, siis on teatud valikud, kui koolituse ootus on pragmaatiline töötajate arendamist, siis on valikud teised.“

Koolitus on siiski ettevõtlus ja selles osalevad ettevõtlikud inimesed: täna võib olla koolitaja nii 22-aastane innukas ning tubli "endine" müügimees või klienditeenindaja, elukogenud lektor, kes esitab juba 20 aastat ühtmoodi 100 aasta vanusel teoorial põhinevat programmi, kui ka ettevõttesisene tõlkematerjalina rahvusvaheliste kontsernide materjalide ettekandja. "See ei ole üldse sarkastiliselt öeldud, vaid tõesti faktiliselt nii see ongi," märkis konsultant. "Täna domineerib liigselt programmipõhine hurraa- või emotsioonikoolitus. Meie suund on selgelt, et koolitus oleks konkreetne tööriist, millega jõuda konkreetsetes mõõdetavates valdkondades tulemuselt 2,3 tulemuseni 4,1 või 4,8."

Kui koolituse eesmärk on tipptasemel töötajatele panna sisse uut särtsu, on "hurraakoolituse" tellimine väga kohane. Palmi sõnul on tänane olukord müügi ja klienditeeninduse valdkonnas tervikuna pigem selline, et suur osa töötajaid vajaksid konkreetsete oskuste arendamist ja nende rakendamise treenimist. Sellest vaatenurgast ei pea koolitus olema sugugi mitte fun, mida osalejad ootavad, vaid hoopis tõsine ja tark tööprotsess, mida tellija eeldab.

Hea koolitaja arvestab koolitatava võimetega. "Koolitataval on silmad, kõrvad, käed ja jalad ning hea koolitus võtab selle kõik arvesse. Sageli on kuulda, et koolitaja paneb seinale igava powerpoint'i, kus on kribu tekst ja hüpliku stiiliga pildid. Tark arendaja võib aga ka panna seinale väga hea keynote'i, kus on märksõnadele lisaks kasulikud graafikud, video- ja pildimaterjal ja skeemid. Nägemismälu ja visuaalne mõtlemine on võimsad asjad," rääkis Palm. "Ja kõrgel tasemel koolitusfirma kasutab veel lisaks kõigi nende puhul konkreetse kliendi olukorda, mis eeldab tugeva ja mitmekülgse team’i olemasolu".

Üksiküritajatel jääb sageli jõust puudu ja siis ongi kergema vastupanu teed minek tühja A4 ja korraliku „seinata“, kuid tugeval häälel ja dramaatiliste þestidega esinemine. Palm soovitas, et pärast koolitust peaks ikka mingi konkreetne märk maha jääma, millest oleks mõnus kandvaid mõtteid ja ühisotsuseid üle vaadata ja meeskonnakoosolekutel juhinduda.

Kui rääkida koolitusest kaubanduse võtmes, on Palmi sõnul täna väga tähtis suunata keskastmejuhte sisemist rakendamist jälgima ja seestpoolt tõmbama. "Tänane märksõna on seest poolt tulev koolitamine ja meie aitame selle edukaks elluviimiseks koguda tähtsat infot testostuprogrammi kaudu, sisemiste koolitusprogrammide koostamisel, samuti luua ja ajakohastada sisestandardeid," loetles ta.

"Kui need on paigas, siis saab kohalik keskastmejuht väikese välistoega kenasti hakkama. Suure töötajaskonnaga kaubanduseettevõtete puhul on selline arendussuund väga praktiline: natuke abi ja tuge ning julgelt edasi! Kui veel sisekoolituste vahel online-koolitustega mõtteid värskena hoida, liiguvad asjad kindlasti konkreetselt paremuse suunas.“

Rääkides rahast. Eesti koolitusturul on saadaval rahulikke loenguid, mida saab grupile tellida paarisaja euro eest. Samas on koolitajaid, kes küsivad päevase koolituse eest 6000 eurot. "Küsida ju võib, aga ega siis jää endal muud üle, kui vabal ajal blogi täita, sest kliendid pole rumalad,“ muigas Palm.

Trendline'i keskmine firmasisese koolituspäeva hind 2012. aastal on 1200 eurot.


Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Lihtsam viis e-poe loomiseks

Müü oma tooteid kasutades Eesti suurimat pilve-põhist platvormi! Meie võimas e-poe lahendus annab sulle kõik vajalikud tööriistad ehitamaks endale sobiv e-pood.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara