22. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kord juba ühe tööandja juures sporditoetusega harjunud, muutub see uusi pakkumisi kaaludes iseenesestmõistetavaks. Firmade juhtkonnad ei pea aga boonuse hinnale mõeldes muret tundma – on põhjus, miks üha rohkemad ettevõtted seda endale lubada saavad.

Kõige tähtsam küsimus on kahtlemata “miks?”. Miks peaks just ettevõte olema see, kes töötaja treeningud kinni maksab? Vastust sellele otsiti 2010. aastal USAs, Harvardi ülikoolis, kus läbi viidud uuringust selgus: iga töötaja tervisesse panustatud sent toob tagasi tervelt kuus senti. Pool sellest tuleb vähenenud haiguspäevade arvelt, teine pool aga töö suurenenud tulemuslikkusest. Seega toob töötajate kehaline aktiivsus ettevõttele sisse konkreetset rahalist kasu.

Teine ja mitte sugugi vähem tähtsam põhjus peitub kontori sisekliimas. Spordis üheskoos enda ületamine lähendab ning külg külje kõrval treenimine toob kahtlemata üles ka tööteemad – ning uued ja paremad ideed. “Nende peale, kellega oled sportides koos tulest ja veest läbi käinud, saad ka hiljem tööolukordades kindel olla,” arvab firmaspordi musternäidise, Elisa spordiklubi juht Jaanika Parts.

Keskmiselt kompenseerib üks Eesti keskmine ettevõte oma töötajale 25 euro eest sportimist või lõõgastumist kuus, ütleb sporditoetusi haldava keskkonna SportID tegevjuht Marti Soosaar. Varem oli ettevõtetes kombeks, et spordi kompenseerimine toimus tšekkide abil. Tööandja andis loa näiteks 20 eurot trennile kulutada ning kuu lõpus tuli vastavasummaline tšekk raamatupidaja lauale viia. Kui ettevõttes oli töötajaid 500, kogunes nii palju ka tšekke – ja ükski raamatupidaja ei saanud kindel olla, kas oma tervist parandas selle raha eest töötaja või hoopis tema sõber. Nii ei olnud ettevõtte juhil võimalik aga oma tiimi töötulemuste paranemist ja haiguspäevade vähenemist saavutada. Kui loodetud tulemusi ei teki, ei õigusta ka tasuta spordivõimalused end ära.

Ligi 20 000 töötajat 200 ettevõttest koondav SportID tõi selles vallas muutuse. Veebis hallatava süsteemi eeliseks on see, et kompensatsioonide jagamine ja kulutuse jälgimine käib automaatselt, ent on palju personaalsem. Personalijuht sisestab keskkonda kõigi töötajate andmed ja neile määratava igakuise kompensatsiooni ja toetatavad valdkonnad. Juhtkond võib valida, et toetatakse näiteks sportimist ja spordivõistlustel osalemist, teenindussektoris ja kaubanduses võib aga väga ära kuluda ka massaaži ning taastusravi pakkumine. Tingimused võivad olla kõigi töötajate jaoks samad – või igaühel erinevad. Kõigi ostetavate teenuste eest tasumiseks saab tööandja ühe ettemaksuarve ning kui igakuist kompensatsiooni ära ei kulutata, jääb see tööandjale alles.

Kui ettevõttel tekib soov sporti kompenseerida, tasub läbi mõelda: kas teeme seda linnukese kirja saamiseks või ettevõtte reaalse kasu suurendamiseks? Peamine viga, mida ettevõtted sporditoetuse kehtestamisel teevad, on töötaja valikuvõimaluste väga range piiramine. Leping sõlmitakse näiteks ühe kindla ujula või spordiklubiga – ent klooriallergiaga või linnast väljas elavale töötajale muutub seega toetus koheselt mõttetuks. Linnuke on justkui kirjas, aga kasu ei saa olukorras keegi ning võimaluste piiramine lööb kollektiivi hoopis kiilu. Seepärast on ka SportID kasutajad eelisseisus: töötaja saab süsteemis valida ligi 300 koha vahel, kus sportimas või lõõgastumas käia, ning kogu tiim pole sunnitud ühe spordialaga tegelema.

Elisa spordiklubil on üle 300 liikme, kellest üle poole käib trennis SportID kaudu. “Ei taha ega oskagi enam mõelda, et peaksime iga kuu majandama ligi 200 inimese sportimise arveldustega,” kinnitab klubi juht Jaanika Parts. End sporditoetuste kaasabil vormi viinud ettevõtteid on teisigi: Omniva on teeninud korduvalt välja Eesti Sportlikema ettevõte tiitli, kaheksa aasta eest oma spordiklubi loonud Tallinna Lennujaam on nüüd tõusnud aga firmaspordi absoluutsesse tippu. Ent ettevõttespordi võlusid on avastama asunud ka selline Eesti edulugu nagu TransferWise.

Kui kollektiiv on korraliku sporditoetussüsteemi juba kehtestanud, ent tahtmist ja aega millegi enama tegemiseks jagub, on sportlike tegevuste organiseerimise võimalused praktiliselt lõputud.

Kontorisse saab paigaldada:

seisvas asendis kasutatavad töölauadtoolide asemel joogapallid – see säästab lülisammast, mille kahjustusi trenniga enam taastada ei saaseinale kinnituva rattahoidla, kui õues selleks võimalust polelõbusaks vahepausiks pingpongilaua või noolemängu

Kontoris saab korraldada:

büroo-orienteerumisekontorispordipäevatrepiastmeid lugedes kujundliku Everesti tippu ronimiseühise spordivõistlusel osalemiseKondimootoriga tööle! projektifirmaspordiüritustest osa võtmise

Sport nõuab kahtlemata motivatsiooni, mida igal inimesel looduse poolt kaasa antud pole. Nagu öeldud, on esimene samm spordimotivatsiooni suunas laia valikuvõimaluse pakkumine, et inimene ei tunneks kohustust tegeleda endale vastumeelse alaga.  Ent sporditoetuste haldamisvõimaluse kõrval on SportIDs olemas ka aktiivsuspäevik. Selle toel toimuvad nii ettevõtete vahelised kui ka individuaalvõistlused, aga iga ettevõte saab korraldada võistluse ka enda ettevõtte sees. Põhjust pingutamiseks on küllaga - ettevõtte haldur saab igal nädalal oma postkasti kirja, kus kajastuvad nädala aktiivseimad töötajad, sportimiseks kasutatud summad ning soetatud teenused. Iga ettevõtte aktiivseimaid töötajaid premeeritakse iganädalaste ja –kuiste preemiatähekestega, mis nad kolleegide seast esile tõstab ja seeläbi teisi motiveerib. Hea trenn toob aga ka paremad töötulemused, nagu tõestas Harvardi ülikool uurimus. “Tööpäev muutub spordiinimesele trenniks - päeva lõpus tahab ta tunda, et on täiesti läbi ning olnud teistest parem, tublim või kiirem,” toob olümpiasportlane Kaire Leibak enda kogemusest näite.

Spordivõimaluste pakkumise eelised tunduvad lõputud, ent on siiski veel midagi, mida boonus pakkuda suudab. Eestis, kus sporditoetuse pakkumine hakkab üha levinumaks saama, on see tingimus ka suurepäraseks konkurentsieeliseks. Kui tiim on eriti spordile orienteeritud, tasub trennide ja võistluste kõrval kaaluda ka sporditoodete soetamise kompenseerimist või nautida üheskoos veidi erilisemaid spordialasid, nagu lohesurf, golf või kardisõit – ka selline võimalus on SportID keskkonnas olemas. Ära unusta – iga kulutatud sent tuleb sulle selles vallas kuuekordselt tagasi!

Tule oma töötajatega SportIDsse ja astu Eesti sportlike ettevõtete nimekirja!

Kirjuta meile [email protected], helista +372 5657 5897 või vaata kodulehte sportid.ee.