Autor: Kaubandus.ee • 3. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neljapäevane Eesti Ekspress avaldas suurärimees Oliver Kruuda kirja kolleegidele-suurettevõtjatele ja tööandjatele. Nõuame prokuratuurilt aru, miks hoitakse jätkuvalt arestikambris kinni maadetehingute tegijaid, on Kruuda kirja sisu. Ta lisab, et tunneb Einar Vettust isiklikult ja too on ju näiteks Tallinna linna elu aidanud küll. Selgituseks veel - Vettus on Kruuda äripartner firmas, mis üritas samuti tegelda maadevahetusega.

Tegu on tähendusrikka kirjatükiga, mis iseloomustab muutust mõtlemises, eelkõige ühe ärimeeste klanni liikmete peades. Nimelt on Eestis kasvanud grupp suurettevõtjaid, kes suure raha toel on hakanud uskuma ja üritavad ka teisi veenda, et ühiskonna arengut soovitud suunas on võimalik osta.

“Oleks aeg seda teemat käsitleda ka neil, kes inimestele tööd annavad ja asja edasi viivad,” kirjutab Kruuda.

Juhin tähelepanu lause teisele poolele. Parafraseerides: meie, tööandjad, oleme need, kes elu edasi viivad, makse ja palka maksavad. Kruuda avalduse sõnumiga jätkates: meil on raha, meie oleme ka need, kelle sõna peaks ülejäänud ühiskonna liikmed, sh kohtuametnikud ja prokurörid – kuulama. Rõhutan, mitte lihtsalt kuulama, aga sõna kuulama.

Kruuda pole muidugi üksi. Samasugust ideoloogiat evib, vähemasti tegude kaudu ka Urmas Sõõrumaa. Oli ju Sõõrumaa see, kes 2003. aasta valimiste õhtul üritas kokku panna valitsusliitu Reformierakond-Keskerakond-Rahvaliit. Toona see ei õnnestunud. Aga vaadake, kes täna võimul on. Reedeses Äripäevas ütles Sõõrumaa: “tahaks sõna sekka öelda ja raha asi tuleb teemaks.” Sobivad otsused, lahendused on seotud antava rahaga. M.o.t.t.

Niisiis. Ehkki keegi pole neid sinna valinud, valitseb Tallinna linna ning mitmeid olulisi riigiasutusi täna tegelikult üks ärimeeste klann. Miks? Esiteks, neil on raha. Teiseks, nad teavad või arvavad teadvat, mis on rahvale, riigile, ühiskonnale (ja endale) hea. Ja kolmandaks, nad usuvad, et ühiskonna arengut on võimalik osta, välistades nii tüütud ja ajamahukad demokraatiaga kaasas käivad arutelud.

Kruuda kirjast kumab läbi ka soov saada Aadu Luukase järeltulijaks, ettevõtjate kõnemeheks. Lahkunud Luukase saapad on aga Kruuda jaoks liiga suured. Liiga erinevad on kahe mehe arusaamad ettevõtjate rollist ühiskonnas ja demokraatia arengust.

Loe pikemalt esmaspäevasest Äripäevast