Autor: Kaubandus.ee • 16. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti ületab juba täna EL direktiivis kehtestatud miinimumaktsiisi õllele ligemale kolmekordselt,” kommenteeris olukorda Eesti Õlletootjate Liidu president Cardo Remmel. „Hüppelise aktsiisitõusuga muutuks Eesti üheks kallimaks õllemaaks Euroopas. 10% + 20 % tõusu korral oleks Eesti õlleaktsiis sama kõrge, kui Hollandis ning edestaks enamuse vana Euroopa riikide õlleaktsiisi taset. Eesti positsioneeruks 27 liikmesriigi hulgas üheksandale kohale, mis ei ole kuidagi proportsioonis Eesti majandusnäitajate ja elatustasemega.”

Remmeli sõnul vähendaks kõrge õlleaktsiis Eesti konkurentsivõimet turismisfääris võrreldes Läti ja Leeduga. Eesti Konjunktuuri Instituudi viimane alkoholitarbimise uuring näitas, et Eestit külastavate turistide jaoks on Eestisse tuleku põhjuseks 56% osas odav, kuid kvaliteetne alkohol.

Eestis kehtiv aktsiis õllele on hetkel ligemale kahekordne võrreldes samasse majandusruumi kuuluva Läti ja Leeduga. 10%+20% aktsiisitõusuga suureneks vahe veelgi. Eesti ja Läti õlleaktsiisi vahe saaks olema pea sama suur, kui täna on Soome ja Eesti vahel. "Suure aktsiisivahe tõttu Eestiga on Soome riik kaotanud sadu miljoneid kroone aktsiisitulu alates Eesti ühinemisest ELga," ütles Remmel.

Euroopa Komisjon on andnud omapoolse alkoholipoliitika suuna aktsiisiteemal, mis soovitab arvestada aktsiiside määramisel naaberriikide tasemega ning vältida liiga suuri vahesid naaberriikide vahel. Eesti ja Läti vahel on täna õlleaktsiisi vahe kahekordne ning saaks tõusu korral olema kolmekordne.

Erinevalt õlleaktsiisist ei ole veiniaktsiis Eestis tõusnud alates 90date keskpaigast ning müük on tõusnud aastate lõikes protsentuaalselt enam, kui kodumaise tööstusega õllel. Veiniaktsiisi tõsteti viimati 01.07.1994.a., õlle aktsiisi on samal ajavahemikul tõstetud kolmel korral.