Autor: Kaubandus.ee • 8. juuni 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kes kardab konkurentsiametit?

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase tähelepanu juhtimine võimalikele kartellidele Eestis paneb järjest enam inimesi küsima: millega küll tegeleb kohalik konkurentsiamet? küsis Äripäev.

Selgub, et võrreldes oma vaid 80 kilomeetri kaugusel toimetavate Soome kolleegidega suurt mitte millegagi. Ei ole Eesti konkurentsiamet suutnud tuvastada kartellikokkuleppeid olulistes majandusharudes, ei ole suudetud tuvastada, et mõni monopoolne ettevõte oleks oma turujõudu väiksemate suhtes ära kasutanud. Ja isegi, kui kartell tõestatakse, nagu juhtus 2000. aastate alguses piimatööstustega, said kokkuleppijad kobeda trahvi asemel konkurentsi eest valvajatelt hoopis leebelt noomida, et ärgu nad küll rohkem keelatud kokkuleppeid sõlmigu.

Samal ajal, kui põhjanaabri Soome konkurentsiamet on viimase nelja aasta jooksul paljastanud asfaldikartelli, metsakartelli ja autovaruosade kartelli, läbi hammustanud mitmeid domineerivat positsiooni hoidvaid ettevõtteid ja konkurentsireeglite rikkumisi, on Eesti konkurentsiamet tegelenud valdavalt vaid kirjade saatmise ja neile vastamisega.

Laseme numbritel rääkida. Soome on trahvinud viimasel kolmel aastal paarikümmet ettevõtet ca 2,4 miljardi krooni eest. Neist ettevõtetest paljud tegutsevad ka Eestis, näiteks Lemminkäinen, Stora Enso, Skanska, Rudus, Koivunen jne. Eestis paistab aga majanduskeskkonnaga kõik korras olevat, et siinsel konkurentsiametil on Soome kolleegidele vastu panna sama perioodi kohta vaid kolm trahvi kogusummas 500 000 krooni.

"Soomes on konkurentsiamet maksuametist järgmine, mida ettevõtjad kardavad," sõnab Elisa Eesti juht Sami Seppänen.

Soomes ja Eestis tegutsev jurist Juhani Tamminen räägib, et erinevus kahe riigi konkurentsiametite vahel peitub selles, et Soome riik on vanem ja üldine moraal on kõrgemal. Mis aga ei tähenda, et Eestis vähem majanduskuritegusid tehtaks, võib-olla hoopis vastupidi.

"Eriti vahet pole, kas tegemist on majanduskuriteoga või klassikalise kriminaalkuriteoga," sõnab Tamminen, kes toob näite, et tugevama konkurentsiameti töö korral oleks Eestis ilmselt nii mõnigi rikkur vähem. Eesti inimesed ei ole harjunud sellega, et selline struktuur nagu konkurentsiamet on olemas, sõnab Tamminen, lisades, et tõenäoliselt selgub tulevikus rohkem kuritegusid.

"Keelatud lepingute puhul on tegemist tõsiste süüdistustega, mida ei saa niisama esitada. Tavaelus ju ei öelda, et ilmselt sa oled röövel ja mõrtsukas. Aga ärielus võime öelda, et ilmselt oled sa kriminaal," imestab konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammiste.

Konkurentsiametit ei aita ka argumendid, et postsotsialistlikes maades on olukord teine ja turg veel kujuneb.

Võib-olla on meie konkurentsiameti hambutuse põhjuseks rahapuudus? Tõsi on, et Soome kolleegidest on meie konkurentsiametnikel kulutada seitse korda vähem raha. Teisalt aga on Eesti konkurentsiameti ühe juhtumi lahendamine aga 4,6 korda kallim kui põhjanaabritel. Ehk kui Eesti konkurentsiameti 38 töötajaga algatab kakskümmend neli uut juhtumit aastas, vastavad meie põhjanaabrid 69 töötajaga lausa 788 juhtumiga.

Konkurentsiameti peaspetsialist Sirje Piir põhjendab seda metodoloogiliste erinevustega. "Juhtumeid meie mõistes oli Soomes eri aastatel 24st 46. Lisaks juhtumitele anname ka meie kümneid arvamusi ja sadu vastuseid ettevõtjate järelepärimistele, kuid meie ei pea neid juhtumiteks," selgitas Prii.

Kriminaalasju on konkurentsiamet algatanud olematu arvu - eelmisel aastal näiteks vaid ühe. Võis siis lõppevad krimiuurimised arusaamatutel põhjustel.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757