Autor: Kaubandus.ee • 5. september 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Panama kanal avati laevaliikluseks 15. augustil 1914. aastal ja see ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga ja säästab sellega laevu pikast ja ohtlikust teekonnast ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu Hoorni neeme, kanali kaudu käib praegu ümmarguselt 5% maailma kaubavedudest, kirjutas SL Õhtuleht.

Ehkki suuremas osas koosneb kanal avaratest tehisjärvedest, on lüüsid nende vahel ajale jalgu jäänud ning tänapäeva mammutkaubalaevad ja hiidtankerid ei mahu sealt enam läbi, samuti peavad peamiselt USA, Jaapani, Hiina ja Tšiili laevad, mis sealt siiski sõitma mahuvad, järjest hoogustuva maailmakaubanduse tõttu senisest kauem järjekorras ootama. Praegu läbib 81,6 kilomeetri pikkust kanalit keskmiselt 40 laeva päevas.

Panama kanali laiendamine maksab projekti järgi 5,25 miljardit dollarit (60,4 miljardit Eesti krooni) ja annab valitsuse arvutuste järgi tööd 7000 inimesele (kaudselt koguni 35 000-le). Ehitatakse uued lüüsid ja laevaliiklus kanalis muudetakse kahesuunaliseks. Kokku teisaldatakse 133 miljonit kuupmeetrit pinnast. Töö soovitakse valmis saada 2014. aastal, kui kanali avamisest möödub 100 aastat.

Pärast kanali laiendamist mahuvad seal sõitma kuni 12 000 kaubakonteineriga laevad. Praegune ülempiir on 5000 konteinerit. Ühtlasi suureneb kanali läbilaskevõime kaks korda. Valitsus näeb selles võimalust kasvavate sissetulekute abil märgatavalt tõsta rahva madalat elatustaset. Panama kolmest miljonist elanikust elab 40% allpool ametlikku vaesuspiiri.

Praegu toovad kanalimaksud Panama eelarvesse ümmarguselt 500 miljonit dollarit. Summa suureneb, sest kanali laiendamise finantseerimiseks tõstetakse kanalimakse märgatavalt.