Laienemine sööb Baltika kasumit

Hoogsalt idaturul laieneva Baltika kasum
kukkus kolmandas kvartalis 50 protsenti ja ettevõtte aktsia langes selle uudise
peale eile 5 protsenti.

"Loomulikult on meie ülim eesmärk kasumi kasv, kuid mõnikord tuleb homse suurema kasumi nimel eile-täna lihtsalt teha õigeid asju," kommenteeris Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.

Käive kasvab
Baltika eile avaldatud kolmanda kvartali tulemused ei erine üldjoontes eelmisest kahest kvartalist - käive kasvas korralikult, kasumit sõi aga endiselt kiire laienemine.

Milderi sõnade kohaselt on Baltika kolmeaastase kiire kasvu tsükli teises aastas, kus kohanetakse eelneva 12 kuu jooksul avatud rekordarvu poodidega. Tema hinnangul on riidekontserni tulemused seetõttu loogilised. Baltika poodide arv kasvas septembri lõpuks 125ni, kusjuures aastaga on müügipinda suurendatud koguni 45% võrra.

Eelnevast tingitult on ka puhaskasumi marginaali vähikäik tuntav - eelmise aasta kolmanda kvartali 8,8%-lt nüüdse 2,8%-le. Siin toob ettevõte põhjuseks just kiire müügipinna kasvu ning uute poodide oodatust pikema käivitumisperioodi. Valearvestus müügiefektiivsuses suurendas Baltika ettenähtud varusid eelkõige Venemaal. See omakorda tingis suuremad allahindlused ja nõrgema kasumlikkuse.

"Nüüdseks suuresti lahendatud probleem tekkis seoses eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse oodatust väiksemate müükide ja hilinenud poodide avamistega," selgitas Milder. Ta lisas, et alates uuest hooajast ehk septembrist on Venemaal varud plaanipärased ning lisakulusid sealt enam oodata ei ole.

Milder on kindel, et agressiivse laienemisega Venemaal ei ole liigset riski võetud, vaid toimunud arendused on vastanud sealse turu potentsiaalile. Baltika on seadnud eesmärgiks, et Venemaa osatähtsus ettevõtte jaeportfellis jääks 15 ning 20 protsendi vahele.

Aktsionär on rahulolematu
Septembri lõpus kritiseeris Baltikat ettevõtte 4,6 protsendi aktsiate omanik Rootsi perefirma ENA juht Sven-Erik Solberg, kes väitis, et Eesti ettevõttel on võrreldes teiste rõivatootjate ja -müüjatega, nagu Lindex või H M, käibe suhtes liiga suured rendikulud.

Milder põhjendas suuremaid rendikulusid kiire laienemisega, öeldes, et uute poodide puhul läheb käibe kasvatamisega aega, aga üüri tuleb maksta kohe.

Näha paranemi se märke
Mõningaid märke majandusseisu paranemisest võis näha juba kolmandas kvartalis, mil esimest korda sel aastal kasvas Baltika brutomarginaal ja ka müügiefektiivsuse langus aeglustus. "Usume, et neljandas kvartalis marginaalid ja kasum kasvavad," vihjas Milder.

Silvano Fashion Groupi juhi Peeter Larini kinnitusel on praegu õige hetk Vene turule sisenemiseks. "Mida aeg edasi, seda kallimaks muutub turule sisenemine ja raskemaks sobivate jaepindade leidmine," märkis ta. Venemaal koondub kaubandus praegu uutesse ostukeskustesse ja see loob kauplustekettidele võimalused kiireks laienemiseks. "Samas tuleb arvestada, et minnes uue kauplusega vastavatud keskusesse, ei saa oodata samasugust müügiefektiivsust, nagu seda toodavad juba hästi sissetöötanud kauplused," rääkis Larin.

Kas uus tagasilöök?
Tõnis Oja
arvamus- ja börsitoimetuse analüütik
Veidi vähem kui kümme aastat tagasi, aastatel 1998-1999 langes Baltika aktsia hind nimiväärtuse tasemele, mille tõttu oli vaja ettevõtte arenguperspektiive ümber vaadata.

Ettevõtte kasum oli 1998. aastal kukkunud 1,3 miljoni kroonini võrrelduna 11 miljoni kroonise kasumiga aasta varem. Sellele järgnes kasumi 14protsendiline langus 1,2 miljoni kroonini 1999. aastal.

Aastatel 2002-2005 toimunud strateegiline pööre, mille käigus kujundati senisest rõivatootjast spetsialiseeritud jaemüüja, sai tõsise tagasilöögi 2003. aastal, mil meie üks tuntumaid ettevõtteid sai 67 miljonit krooni kahjumit. Tulemus šokeeris nii investoreid kui ka analüütikuid. Baltika aktsia hind langes 2003. aastal enam kui kümnendiku, sama ajal kui Äripäeva indeks kerkis 38 protsenti. Kuid kaks aastat hiljem oli pilt täielikult muutunud ning 2005. aasta oli Baltika ajaloo edukaim. Ettevõtte kasum kasvas neli korda, 66,7 miljoni kroonini, aktsia hind kerkis aastaga 29 kroonilt seitsmekordseks ehk 203,41 kroonile. Sama aastaga loeti strateegiline pööre tehtuks ja aastateks 2006-2009 kuulutati välja uus strateegia, mille põhieesmärk on kiire ja kasumlik kasv.

Seekordne enam kui 50protsendiline kasumi kukkumine sattus uue strateegilise perioodi keskele. Kas tegemist on ajutise või hoopis pikemat aega kestva tagasiöögiga, selgub mõne kvartali pärast.

Väikeinvestor: usaldan Milderit
Ülo Pärnits
suurärimees ja Baltika aktsionär
Meelis Milder on üks arukamaid ja selgema mõistusega Eesti firmajuhte, selle tõttu ma usaldan tema tegevust ja tema firma tööd.

Seepärast ei tee ka niisugused langused või kõikumised mind murelikuks. See on normaalne - kui ettevõte kasvab kiiresti, siis ka kasuminäitajad on tagasihoidlikumad ja pärastpoole muutuvad nad jälle suuremaks. Lühemas perspektiivis, näiteks aasta jooksul, mõjutab aktsia hinda mitte majandus, vaid psühholoogia - inimeste hirm kaotada ning ahnus võita.

Pikemas perspektiivis määravad aktsiahinnad ära majandusnäitajad.

Kommentaar
Erki Kert
LHV analüütik
Baltika kolmanda kvartali tulemused jäid meie ootustele taas alla. Baltika probleemid asuvad kasumiaruande viimasel, mitte esimesel real. Käibe osas on kõik enam-vähem korras ning selles plaanis ei tohiks investoritel etteheiteid olla. Küll aga on probleemiks kasumlikkus, ehk siis sellise käibe juures ootaks väiksemaid kulusid või selliste kulude juures ootaks suuremat käivet. Põhjus, miks eelnevat veel saavutatud ei ole, peitub Venemaa avarustes, kus poodide käivitumine oodatust kauem aega võtab ning suure suuga raha neelab.

Otsustada, kas riskivõtt Venemaal on õigustatud, on veel liiga vara. Kuid kuna senini on turule sisenemine läinud oodatust halvemini, siis oleme Baltika suhtes juba suve lõpust alates võtnud ettevaatlikuma hoiaku. Lõppkokkuvõttes oleks loomulikult halvem variant see, kui poed ei lähegi tööle. Samas, vaadates praegust käibe kasvu trendi ning makromajanduslikku olukorda Venemaal, arvan, et poed saadakse lõpuks küll tööle, kuid see võtab lihtsalt kauem aega, kui esialgu oodati.

Neljas kvartal on ajalooliselt olnud üks tugevamaid ning sama ootame ka tänavu.

Ma usun, et Baltikas lähevad asjad aasta jooksul pigem paremaks kui halvemaks. Tugevamaid tulemusi ootame Baltikalt järgmise aasta teises pooles. Kas siis tasuks Baltikat osta, näitab aeg. Praegu selle üle ei spekuleeriks.

Taust
Baltika 9 kuu tulemused
• Käive 844 miljonit krooni, aastane kasv 37%.
• Puhaskasum vähenes 30,5%.
• Jaemüügi aastane kasv 44%.
• Võrreldavate poodide müügikasv 8%.
• Brutorentaablus 54,3%.
• Ärirentaablus 6,4%.
• Puhasrentaablus 4,6%.
• Sel aastal on viiel turul avatud kokku 20 uut poodi.
• Müügipinna aastane kasv 45%.
• Jaemüügist moodustab suurima osa - 55% - Monton.
• Suurim jaeturg on Eesti, kuigi mõnel kuul on Leedu sel aastal Eestit ületanud.
• Suurim jaemüügi kasv toimus Venemaal.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Blogid

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara