Autor: Kaubandus.ee • 24. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sundkulutuste ehk toidule ja eluasemele tehtud kulutuste suurus madalaimas ja kõrgeimas sissetulekukvintiilis erines ligi kaks korda.

Madalaimas ehk esimeses sissetulekukvintiilis kulutas 2006. aastal leibkonnaliige kuus toidule ja eluasemele 1061 krooni (53% tarbimiskulutustest) ning kõrgeimas ehk viiendas kvintiilis 1971 krooni (30% tarbimiskulutustest). Laenud ei ole arvestatud sissetuleku ja kulutuste hulka, kuna laenuvõtmist käsitletakse säästu kasutamisena ja laenu tagasimaksmist säästuna.

Sundkulutuste kasvutempo jääb viimastel aastatel alla tarbimiskulutuste keskmisele kasvutempole, mistõttu väheneb sundkulutuste osatähtsus leibkonna kulutuste struktuuris ning kasvab valikuvabadus finantside kasutamisel. Mida suurem on sundkulutuste osatähtsus kogukulutustes, seda madalam on elustandard. Kaudse pildi elustandardi ja kulutuste seosest annab erinevatele kululiikidele tehtud kulutuste osatähtsuste võrdlemine sissetulekukvintiili kaupa.

Toidule ja alkoholita jookidele tehtud kulutuste osatähtsus muutub sissetulekukvintiiliti oluliselt. Kui madalaimas sissetulekukvintiilis olevate leibkonnaliikmete toidukulutused hõlmavad rohkem kui kolmandiku, siis kõrgeimas kvintiilis kulutatakse toidule alla neljandiku tarbimiskulutustest. Kõrgeima sissetulekukvintiili leibkonnaliige sai kuus kulutada toidule 488 krooni rohkem kui madalaima kvintiili leibkonnaliige.

Kõige suurem eluasemekulutuste osatähtsus ilmneb kolmandas sissetulekukvintiilis ehk n-ö keskklassis. Selles sissetulekukvintiilis olev leibkond võib endale lubada mõnevõrra kallimat eluaset kui teise kvintiili leibkond, kuid selle arvelt tuleb muude kulutuste pealt (alkohoolsed joogid ja tubakas, majapidamiskulud) kokku hoida. Absoluutarvult erinevad kolmanda ja neljanda sissetulekukvintiili eluasemekulud 40 krooni ning teise ja kolmanda kvintiili eluasemekulud 131 krooni leibkonnaliikme kohta kuus.

Sissetuleku kasvades suureneb rõivastele ja jalanõudele, transpordile ning vabale ajale ja kultuurile tehtud kulutuste osatähtsus. Rõivaste ja jalanõude puhul erineb kõrgeima ja madalaima sissetulekukvintiili leibkondade kulutuste osatähtsus 468 krooni leibkonnaliikme kohta kuus. Vabale ajale ja kultuurile kulutab kõrgeima kvintiili leibkonnaliige kuus 705 krooni rohkem kui madalaima kvintiili leibkonnaliige. Kulutuste erinevus vabale ajale ja kultuurile on järjestikkuste kvintiilide vahel 1,5-kordne, neljanda ja viienda kvintiili vahel kasvab erinevus aga 2,3-kordseks.

Hinnangud põhinevad leibkonna eelarve uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. 2006. aastal osales uuringus 3700 leibkonda. Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.