Autor: Kaubandus.ee • 14. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuid küsimus on tema sõnul selles, kes hakkab sadamat ehitama?

Ninbo on Hiina suurim sadam ning suuruselt neljas sadam maailmas. "Lepingu sõlmimise peamine pluss on see, et tekib otseühenduse võimalus," ütles Vare dv.ee-le.

"Kui varem sõitsid laevad ümber India ja randusid oma lastiga suurtes sadamates, näiteks Hamburgis, sealt aga viisid teised laevad lasti väiksematesse sadamatesse, siis nüüd tekib võimalus sõita kogu kaubaga otse Eestisse. "See tähendab, laevad tulevad otse siia. Majanduslikult on see meile kasulik," seletas Vare.

Tema sõnul lähevad kaubad sealt edasi Venemaale ja teistesse Balti riikidesse. Tänu lepingule võib kaubavoog Tallinna sadamas kasvada kuni miljoni TEU konteinerini aastas.

Uue terminali ehitamiseks korraldatakse üleeuroopaline vähempakkumine. Seega küsimus, kes hakkab ehitama sadamat, on sellel kevadel transiidi valdkonnas peamine. Investeeringud terminali ehitamisse võivad moodustada umbes 220-300 miljonit dollarit (2,3-3,2 mld kr). Tõsi küll, Vare sõnul selgub projekti lõppmaksumus pärast vähempakkumise võitjat.

Maailmas kasutatakse üha enam konteinervedusid, sealjuures kasvab pidevalt ka Hiina ekspordi osakaal, mis moodustab juba praegu 40% kogu maailmaekspordist. "Konteinervedude osa pidevalt kasvab, mis teeb antud äri väga perspektiivikaks," seletab Vare.

Kohalikust transiidist rääkides näeb olukord välja järgmine: „Venemaa püüab aina rohkem suunata kaubavood oma sadamatesse. Selleks on olemas teatud makromajanduslikud põhjused. Kusjuures, need sadamad asuvad regioonides, kus mingit muud äritegevust ei toimu. Seetõttu on see Venemale regionaalpoliitika vaatenurgast kasulik . Pealegi, imporditavate ja eksporditavate kaupade voog on nii suur, et Venemaa tuleb vaevalt üksinda sellega toime," teatab Vare.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on öelnud, et pärast selle lepingu sõlmimist tekib Eestil otseühendus kõige kiiremini kasvava regiooniga maailmas – Hiinaga.