Autor: Kaubandus.ee • 1. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esitatud näite puhul on rikutud ostukutse esitamise nõudeid, kuna pole selge, kas öeldut suudetakse ka reaalselt ostjale pakkuda. Järgnevalt mõned näited kindlasti ebaausatest võtetest koos näidetega, et tarbija neid kergemini ära tunneks.

1. Tõele mittevastava väite esitamine, et toode on heaks kiidetud avalik-õigusliku vms institutsiooni poolt. Näiteks: kasutatakse toote reklaamimisel väidet Eesti Hambaarstide liit soovitab, kui tegelik soovitus puudub.

2. Usaldus-, kvaliteedi või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma loata. Näiteks: Reklaamida toodet kui Eesti parim toiduaine, ilma tegeliku tunnustuse olemasoluta.

3. Ostukutse esitamine lauba või teenuse ostmiseks tehes seda teised kauba või teenuse edendamise eesmärgil. Näiteks: tegemist on nn peibutusmüügiga.

4. Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga lühikese aja jooksul, et panna ostjat kohe otsustama. Näiteks: Kaupluses on kaubariiuli juures märge, et need kaubad eriti soodsalt ainult täna. Tegelikult püsib hind ja silt nädalaid.

5. Kauplejal keelatud osutada müügijärgset teenust ainult mõnes kindlas keeles, kui teenust või kauba sai ka ostjale arusaadavas keeles soetada. Näiteks: Itaalia lennufirma, kelle klient saab soetada piletid inglise keelse teeninduse abil, keeldub lahendamast kliendi kaebusi muus keeles kui seda on itaalia keel.

6. Tõele mittevastav väide või mulje, et kauba või teenuse müük on õiguspärane.

7. Õigusaktidega antud õiguste esitamine eripära või eripakkumise pähe. Näiteks: online-kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaameraid, millega sul on võimalik tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, saad raha tagasi.

8. Selgelt täpsustamata väide riski kohta, mis ohustab tarbija või tema perekonna turvalisust, kui tarbija kaupa või teenust ei osta.

9. Oma toote müügi edendamine teise tootja tootega sarnase toote müümine luues mulje nagu toode oleks tehtud selle teise tootja poolt.

10. Müügiskeemi loomine, mille raames maksab tarbija võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt teiste kaasamisest protsessi. Näiteks: erinevad püramiidskeemid.

11. Tõele mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta vahetada.

12. Väide, et kaup või teenus aitab õnnemängudes võita.

13. Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus ravib haigusi jms. Näiteks: suuloputusvedelik, mis parandab teie maohaavad, ägedad kõhuhädad ja allergilise nohu.

14. Väide võistluse või auhinna lubamise kohta ilma, et samaväärseid auhindu välja ei anta. Näiteks: kirjastus lubab tarbijale ajakirja kui kingitusele järele minnes selgub, et see on otsas. Antud juhul on rikkumine toimunud ka siis kui toodet ei tellita ainult kingituse pärast.

15. Kauba, teenuse kirjeldamine sõnadega „prii“, „tasuta“, „maksuta“, kui tegelikult peab tasuma kauba kätte saamise või kohaletoimetamise eest. Näiteks: postimüügi kataloogis esitletud reklaam väidab, et saate tasuta kingituse, kuid tegelikult peate selle saamiseks tellima kataloogist teatud summa eest kaupa.

Loetelu ei ole lõplik. Täpsemalt on ebaausatest kauplemisvõtetest ja agressiivsest kauplemisest kirjas 12.12.2007. aastal jõustunud Tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduses. Ebaaus kauplemisvõte on eelkõige ebaaus ja tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte.