Autor: Kaubandus.ee • 17. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Lihtsalt eestimaist eelistada pole mingit mõtet - intensiivpõllumajanduse abil toodetud viljadel pole kodumaad ega päritolu," kommenteeris Jalakas Eurobaromeetri tulemusi, mis näitavad, et eestlased eelistavad keskmisest eurooplasest tunduvalt enam kodumaiseid tooteid.

"Ökotoodete puhul on mõistagi nii, et mida lähemal kodule nad on kasvatatud, seda parem. Kõige etem kraam on ikka oma aiast.

Seda kõike oskab see tarbija, kes ökopoe üles leiab, reeglina ka tahta," märkis Jalakas. "Kas ja kui tihti ta aga selle poe leiab, on iseasi."

Sama kehtib ökokaupleja sõnul ka restoranide kohta. "Kui näiteks restoranis "Vanaema juures" polnud mõne aasta eest mingit mõtet selgitada, et tooraine on mahe ja pärit otse tootjatelt, siis nüüd osatakse seda juba hinnata," lisas ta.

Kuigi mahetoodete eelistajaid on juurde tulnud aeglasemalt, kui tegijad lootsid, on olukord praegu Jalakase hinnangul palju paranenud. Ökotoodete tarbijaid on kordades rohkem kui viie aasta eest, mil Ökosahver tööd alustas. Ka on selle ajaga lisaks Ökosahvrile avatud mitu ökotooteid pakkuvat poodi, seda peamiselt Tallinnas. "Tundub, et kõik nad saavad ka hakkama, nii et teadlikke ostjaid on," arvas ta.

"Nii et kokkuvõtteks - kuigi praegu on ökopoekesed pigem mõttelaadi kandjad, on sama tendentsi jätkudes paari aasta jooksul põhjust nende puhul kasutada juba ärilisi termineid," avaldas Jalakas lootust.