Autor: Kaubandus.ee • 7. aprill 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Projekt Eesti toit jõuab tänavu lõpule

Täna toimunud riigikogu täiskogu istungil vastas põllumajandusminister rahvaliitlaste arupärimisele 2006. aastal ilmavalgust näinud "Eesti toidu" projekti kohta, millesse on investeeritud kümneid miljoneid kroone.

Rahvaliitlaste, eesotsas Karel Rüütli ja toonase projekti käivitaja Ester Tuiksoo sõnul on viimasel ajal "Eesti toidu" projekti tutvustamine aeglustunud. Ka riigikoguliige Jaanus Marrandi avaldas pahameelt, et kuna "Eesti Toidu" projekt jõuab lõpuni 2008. aasta lõpus, on kuulda olnud, et projekt käivitub teise nime all, mis ei ole sugugi nii kena, kui on seda senine nimi. Uueks projekti nimeks saab tõenäoliselt "Tark tarbija", mida põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ei kinnitanud ega lükanud ka ümber.

Seederi sõnul on selgelt näha, et praeguseks on kodumaise toodangu tarbimine võrreldes kahe aasta taguse ajaga tunduvalt langenud. „Kui alles viis aastat tagasi eelistas eestimaist toitu tervelt 87%, siis nüüdseks on see protsent langenud 73-le. See väljendab selgelt negatiivset trendi. Praeguseks ei köida tarbijat enam tabava loosungiga, vaid toote sisuga. Ajas natuke rohkem kui kaks aastat tagasi minnes on näha, et 90ndatel aastatel uskus 90% inimestest, et kodumaistel toiduainetel on vähem lisaaineid. 2006. aastaks on see usk kõvasti kahanenud, nimelt usaldas toona kodumaist toiduainet alla 30% inimestest,“ selgitas minister, lisades, et uus projekt keskendub rohkem tarbija informeerimisele.

Vastates küsimusele, milliseid üritusi ja ettevõtmisi on põllumajandusministeerium selleks ja tulevaks aastaks ettenäinud sõnas Seeder, et viljeletakse edasi käimasoleva projekti üritustekava.

„Kindlasti on meil plaanis edasi tegeleda pakendimärgistusega, mis annab tarbijale toote kohta teavet. Samuti on meil ettenähtud rukkileiva ja või teemaline programm, mille viime läbi Eesti põllumajandusmuuseumis ning mis on eelkõige mõeldud noorte informeerimiseks. Samuti osaleme oma stendiga üle-euroopalisel põllumajandusmessil Grüne Woche. Seniste koostööpartneritega jätkame ka edaspidi tihedat koostööd,“ vastas Seeder.

Selleks aastaks on "Eesti toidu" programmiks ettenähtud 11 miljonit krooni. Ministri sõnul on praegu veel vara rääkida, mismoodi see raha proportsionaalselt jaguneb. Samuti ei soostunud minister täpsemaid seletusi jagama, milline näeb välja uus 2009. aastal käivitatav projekt. „Projekti nimi ega arengukava ei ole tulevaks aastakse veel koostatud. Seetõttu ei saa ma sellel teemal täpsemaid selgitusi anda,“ sõnas minister.

Kodumaise toidu tootja Salvesti omanik Veljo Ipits leiab aga, et projekt Eesti Toit on kodumaisele tootjale palju kaasa aidanud. Ipitsa sõnul on eestlased just tänu harivale informatsioonile hakanud rohkem kodumaist toodangut tarbima.

Ipitsa hinnangul ei ole tarbijad kodumaise toodangu vastu usaldust kaotanud, vaid süüdi on kõrgemad hinnad. „Tõsiasi on see, et kodumaine toodang on tõesti mõnevõrra kallim kui importitud toode. Minu arvates ei saa siinkohal rääkida usalduse kaotamisest, kuna kodumaises toodangus, on see siis supp, ühepajatoit või miski muu, on kasutatud toodangut, mis kasvab siin samas meie ümber. Importtoote kohta aga ei saa me kindlalt väita, et selle tooraine on pärit just samast riigist, kus toode ise tehtud,“ kummutab ettevõtja usalduse kadumise müüdi.

Seda, et kohaliku toidu populaarsus oleks olnud praeguseks tagasihoidlikum, kui poleks olnud projekti Eesti Toit, mees ei arva. „Siin võib tõesti demagoogitseda, et mis oleks olnud siis, kui kõne all olevat projekti ei oleks olnud, aga ma ei arva, et Eesti tootja elu oleks kardinaalselt hullem olnud,“ sõnas ettevõtja.

Mehe sõnul on kindlasti vaja Eesti ühiskonda toidulaua katmisel arendada, informeerides pidevalt Eesti toidu olemasolust, puhtusest ja kasulikkusest.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757