Autor: Kaubandus.ee • 24. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tule all on ka ELi kava kehtestada liikmesriikidele kohustus, et aastaks 2020 moodustaksid biokütused mootorikütustes vähemalt 10%. Transpordi arvele langeb ELis viiendik kliima soojenemist põhjustavatest heitmetest.

Euroopa Liitu ärgitavad ümber mõtlema nii keskkonnaorganisatsioonid Greenpeace ja Oxfam kui ka Euroopa Komisjoni enda nõunikud. Euroopa keskkonnaagentuur EEA nimetas 10% sihti "ülemäära ambitsioonikaks" ning "eksperimendiks, mille soovimatuid tagajärgi on raske ennustada ja raske kontrollida."

ÜRO raportöör Jean Ziegleri sõnul on aga lausa "inimsusevastane kuritegu", kui vaeste riikide elanikke sunnitakse nälgima, et rikkad saaksid oma autosid tankida.

Sel nädalal teatas Suurbritannia peaminister Gordon Brown, et tahab Euroopa Liitu mõjutada eesmärki ümber vaatama, kui tõesti ilmneb, et põllukultuuride kasvatamine biokütuste tootmiseks on toiduainete hinnatõusu taga.

Üldine ettepanek on biokütuste ennakarendamises aeg maha võtta.

Maikuus Eesti suurima biodiislikütuse tehase käivitav Paldiski Biodiesel jälgib biokütuste ümber jõudu koguvat kriitikatormi esialgu stoilise rahuga.

"Kui maailmas on toiduainete järele tõesti nii suur nõudlus, siis võiksime ka meie hakata toiduõli tootma," ütles 100 000 tonnise planeeritud tootmisvõimsusega tehase juhatuse liige Aigar Ojaots. "Minu andmetel töödeldakse maailmas vaid 5% taimsetest õlidest biokütusteks ümber ja nii on suur küsimärk, kas biokütused ikka on süüdi toiduõli kahekordses hinnatõusus," ütles Ojaots. Paldiski tehase põhitoormeks saab raps.

Riigikogu liige Arvo Sarapuu, kelle ettevõtete gruppi kuulub Atko Õlitööstus, on rapsi kõrge hinna tõttu tootmise "konserveerinud", näeb biokütuseid ründava kriitika taga naftaärimeeste lobitööd.

"Toornafta ja sellest tuleneva kütuseäriga seotud inimestel on suured mõjutusvahendid. Nad tahavad naeruvääristada seda, mis on biokütus," ütles Sarapuu.

Teisalt võib toiduainete ja kütuse hinnatõusu taga aimata spekulantide tegevust. "Kuna usk rahasse langeb ning aktsiatega ei julgeta enam mängida, siis panustavad kõik toorainetesse, saades aru, et see on kindel kaup," ütles Sarapuu ja möönis siiski, et biokütust poleks tõepoolest vaja toota toormest, mis toiduainetetööstusega konkureerib.

Euroopa Liit ei ole seni surve all nõtkunud. "Ei," oli komisjoni pressiesindaja kindel vastus sel nädalal, kui 10% nõude üle taas aru päriti.

ELi riikides on biokütustel praegu tugev poliitiline toetus. Saksamaa kantsler Angela Merkel pareeris kriitikat väitega, et biokütustel pole toiduainete hinnatõusuga midagi pistmist. See on rohkem arengumaade ebaadekvaatse põllumajanduspoliitika ning valesti prognoositud toidunõudluse vili, ütles Merkel.

Küll aga on just ELi suurim biokütuste tootja Saksamaa värskelt loobunud nõudest, et bioetanooli kohustuslik osa bensiinis kasvaks tulevast aastast 10%-le. Seda aga mitte toiduviljast tootmise pärast, vaid põhjusel, et Saksamaal on üle 3 miljoni auto, mis niisuguse kütusega sõita ei saaks.

Suurtest Euroopa riikidest kinnitas äsja Prantsusmaa, et ei tee biokütuste kohustuslikus miinimumis järeleandmisi. Suurbritannias jõustus aga aprillis seadus, mis tõstis biokütuste kohustusliku osa mootorikütustes 2,5%-le.

Brüssel on tekkinud olukorra arutamiseks ellu kutsunud erikomisjoni, mis kaalub biokütuste standardite karmistamist, et soovimatuid kõrvalmõjusid vähendada. Komisjon esitab oma ettepanekud mai alguses.

Biokütuste tulevik on seotud nn teise põlvkonna tehnoloogiaga, kus tootmises ei kasutata enam maisi ega muud toiduvilja, vaid puidujäätmeid, õlgi, riknenud piima või mistahes toiduks kõlbmatut biomassi.

Äsja avas Saksamaa kantsler Angela Merkel Freiburgis Hollandi/Briti kütusehiiule Shellile kuuluva piloottehase, mis on väidetavalt esimene kommertsalustel töötav biodiislikütuse tehas, mis ei kasuta toiduainetesse minevat tooret. Taani kütusefirmal Dong valmib tuleval aastal Kalundborgis õlgedest biokütust tootev piloottehas.

Need on alles näited piloottehastest. Kuni teise põlvkonna tehnoloogia ükskord arvestatavaid koguseid tootma hakkab, kulub aega. "See on ehk järgmise 10-20 aasta teema," arvas Paldiski biodiislikütuse tehase juhatuse liige Aigar Ojaots.

Juba on Saksamaa piloottehase kohta jõutud arvamust avaldada, et tegelikult ei ole ka puidujäätmeid piisavalt. "Biokütustel saabki nafta kõrval olla ainult täiendav roll," ütles Ojaots.

Praegu kulub Euroopas biokütuste tootmiseks 2% liidus kasvatatud teraviljast.

Euroopa Komisjon väidab, et biokütustest enam mõjutavad hindu põuad, nõudluse kasv ning ekspordipiirangud suurtes tootjariikides, nagu Ukraina ja Venemaa.

Plaanitav biokütuste tootmise kasv ELis tuleks seni kohustuslikus reservis olnud maade käikuvõtmisest.