Autor: Kaubandus.ee • 27. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusturul nüüd puitu laialt

Ülekuhjunud toormelaost ja valmistoodangulaost ning veel metsast väljavedamist ootavatest palgivirnadest hoolimata puiduala inimesed taas kuningaks saanud tarbijale erilist hinnalangust enam lubada ei taha.

"Kui ehitussektor soovib teada uusi hindu, siis vaadaku, mis toimub läänes ja Põhjamaades - samad hinnad tulevad meil," pühib hinnaennustamisest käed puhtaks Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv.

Ehkki tarbija jaoks muutub hind võrreldes eelmise aasta sama perioodiga odavamaks, siis eriti hoogsat langust ta siiski lubada ei taha, sest metsamaterjali kättesaamine on iseenesest raske ja kallis töö. "Mingil hetkel käiks krõks ja enam ei olekski mõtet puitu välja tuua," leiab Talijärv.

Odava palgi vool Venemaalt on ilmselt jäädavalt lõppenud, kuna sealne toode on ülikõrgete tollidega aetud kalliks ning sealne poliitikagi on väga keeruline. Tegevdirektori hinnangul kurnab nüüd idanaabri käsumajandus sealset tööstust, mis ongi venelastele väga hea õppetund.

Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi sõnul pole Venemaa enam palgiallikana arvestatav. Kuid saematerjali vool jätkub tema veendumust mööda Venemaalt endiselt, sest puudub ju sellel veel tollimaks.

Jättes kõrvale Venemaa olematuks muutunud palgivõimalused, oleneb siinse saematerjali hinnaskaala Talijärve seletusel ka Ameerikast ja teistest välisriikidest. On ju kohalik saetööstus orienteeritud just sinna. Samas tuleb oodata, kuidas hakkab raha liikuma Inglismaal. Tegelikult juba maailmamastaabis puiduturu sumbumise tõttu on valmisladu ja toormeladu nüüd täis.

Ühelt poolt on sooja talve tõttu toorme tootmine vähenenud, teisalt väikese nõudluse tingimustes ei kujune ka õiget defitsiiti. Kõik see kokku on kohaliku saetööstuse pannud kitsikusse.

Kohalikus majanduses on saematerjali vajadus eelmisest aastast väiksem. Selle täidab ära Eesti palk. Nii Rehemaa kui ka Talijärv tunnistavad, et praegu ületab ka Eestis pakkumine nõudlust. Headel aastatel oli Eesti palgitoodang kaks miljonit tihumeetrit, eelmisel aastal oli 1,7 miljonit ning sel aastal tuleb ilmselt 1,4-1,5 miljonit tihumeetrit.

Teisalt leiab ta, et Eestis võiksid raiemahud olla piisavalt suured suutmaks toita siinset turgu ka kiire majanduse arengu ajal. Kõrvuti tihti kummitava sooja talvega, mis ei lase langetatud palke pehme pinnasega metsast välja vedada, puudub erametsaomanikel üldse huvi raiega tegeleda. Sellega seoses on metsatööstuse liit Talijärve kinnitusel teinud riigile ettepaneku muuta erametsaomanike maksusüsteemi.

Puumarketi tegevjuht Marti Rehemaa usub, et viimase nelja kuu sarnaselt saematerjali hind vast enam ei lange. Teisalt jäävad saeveskid talvel raiutud metsa väljaveo venimise tõttu peatselt tööta ning siis võivad materjalihinnad hakata hoopis tõusma. Samas tunnistab ta, et hoolimata alanud kevadisest müügihooajast jäävad müüginumbrid möödud aasta samale perioodile alla. Praegused müügimahud jäävad tema hinnangul 2006. ja 2007. aasta müügimahtude vahele.

Arvo Pärnmann, Pärna Puit OÜ juhatuse esimees

Mul siin Hiiumaal palgi saamisega probleeme ei ole olnud. Samas on tunda, et toote hind langeb.Eriti annab tunda majanduskriis - töid ja tellijaid jääb järjest vähemaks. Kõik käivad ja mökutavad, midagi ei osta ja kaovad ära!Samas on ka toore kallis ja mehed tahavad palka saada. Seega ma eriti oma toodete hindu enam langetada ei saa.Ma ei oska üldse ette näha, mis edasi saab. Kevadel oli olukord ikka päris hull. Nüüd ehitushooajal on asi hakanud liikuma. Tööd juba ikka on.

Enn Kangur, Kurista Saeveski OÜ juhatuse esimees

Meie rida on lehtpuit ja suunaks mööbel. Praegune ehitusturu olukord avaldab meile ikka tugevat mõju. Näiteks mööbli puhul on tarbimine tuntavalt vähenenud. Tulemusena peame saeveskis minema kahelt vahetuselt üle hoopis ühele. See aga omakorda võib tähendada osade tööliste koondamist. Eks tegelik tööliste saatus selgub lõplikult ikkagi septembris.

Oma toorme saame 100protsendiliselt Eesti metsadest. Venemaalt pole sealsete tollide tõttu enam ammu midagi saada. Samas on meie toodangu hind ühe aastaga juba päris kõvasti langenud ja julgen ennustada, et selle aasta teisel poolel langeb veel 20-30% kindlasti.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757