Autor: Kaubandus.ee • 7. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Hinnad paneb paika konkurents ja nõudluse vähenemine. Ilmselt on Eesti Panga selline soovitus hetkel valitsevat olukorda arvestades, vähemalt toidupoodide osas juba aegunud, sest nii toiduainete kui ka paljude tööstuskaupade hinnad on stabiliseerunud ja mõnel juhul juba ka langenud. Näiteks juhtisid mullu aasta teise poole kiiret toiduainete hinnatõusu piimatooted, mis on aga kahel-kolmel viimasel kuul juba märkimisväärselt odavnenud," rääkis Erilaid.

"Viimastel kuudel on selgelt näha, et suuremad ketid on asunud ennast positsioneerima kaubandusturul odavkettidena. Tarbijate ostukäitumine on muutunud. Inimesed otsivad raha kokkuhoidmise võimalusi ja just odavamatest kauplustest ostes on seda kõige lihtsam teha," märkis ta.

"Just soodsamad ketid on praegu jõudsalt oma turuosa kasvatanud. Näiteks Maxima turuosa on viimase kuue-seitsme kuuga kasvanud ligi kolmandiku võrra," lisas Erilaid.

"Kuna toiduainete jaekettide konkurentsi osas käib väga kõva rebimine, siis siin ei saa mingisugusest kaupluste omatahtsi hindade tõstmisest või langetamisest eriti rääkida. Hinnad panevad paika ennekõike tootjad, üldine nõudlus maailmas ja üha kasvavad kulutused energiale."

Avalike suhete juht sõnas, et efektiivsuse kasvu aitaksid kiirendada muidugi näiteks selvekassad ja uued logistikalahendused, kuid nendeks arenguteks kulub veel aastaid. "Efektiivsust oleks kõige lihtsam kasvatada läbi töötajate arvu kärpimise, kuid see eeldaks kaupluste tööaegade vähendamise. Seda aga praegune turusituatsioon ja eestlaste tarbimisharjumused ei võimalda," lisas Erilaid.