Autor: Kaubandus.ee • 30. juuli 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Eesti Kaupmeeste Liidu arvates peab jaemüüja hüvitiste ehk käitlustasude määr olema tasakaalus kaupluses tehtavate kulutustega. Uued EPP nõukogu kinnitatud hüvitiste määrad ei vasta tegelikele jaemüüjate kuludele ning oleme ka korduvalt teatanud oma mittenõustumisest,” märkis Merilai.

„Jaemüüjate kulud on oluliselt suuremad, kui pandipakendi vastuvõtmise käitlustasud võimaldavad katta, mistõttu EPP poolt jaemüüjatele makstava hüvitise määrade vähendamine ei ole põhjendatud. Töötame osaühinguga Eesti Pandipakend koos alates 2005. aastast ja senine praktika on selline, et otsuse vastuvõtmisele eelnevad läbirääkimised ja kokkulepped, sel korral aga läbirääkimisi ei toimunud. Pakendiseadusest tulenevalt peab pakendite turule laskja katma pakendite kogumise ja taaskasutamise kulud, mis kaupmeeste jaoks tähendab otsest kulude hüvitamist pakendite kogumisel,“ selgitas ta.

Merilai ütles, et käitlustasu on läbirääkimiste ja kokkulepete küsimus ja kaupmeeste liit lähtub oma arvutustes kaubandusettevõtte kuludest.“Otsuse edasilükkamine annaks aega koostööks ja kokkulepeteks nii lepingute kui ka käitlustasude küsimustes. Praeguses erimeelsuses võidavad vaid advokaadibürood, mitte kaupmehed ega tootjad,” kommenteeris tegevdirektor EPP otsust.“Eesmärgiks peaks olema saavutada mõistlikud lahendused. Näiteks Põhjamaades, kus kautatakse pandisüsteemi, toimib see tõepoolest vaid koostööl ja kokkulepete saavutamise baasil ning otsused võetakse vastu üldreeglina konsensuse põhimõttel.”“Jaekaubandus töötab selleks, et teenindada oma kliente. Hästi korraldatud pakendite vastuvõtt on üheks klienditeeninduse eeliseks. Kui vähendatakse oluliselt jaemüüja käitlustasusid, siis ei ole võimalik vajalikul tasemel korraldada pakendite vastuvõttu,” rääkis ta kaupmeeste olukorrast.

“Kaubandusettevõtetel suurenevad oluliselt kulud ja konkurentsieelis on neil müüjatel, kes pakendeid ühel või teisel põhjusel vastu ei võta ja kulusid ei kanna. Kindlasti hakkavad jaemüüjad rohkem valikuid tegema sortimendi kujundamisel. Ka praegu peaksid jaekaupmehed suuremat tähelepanu pöörama sellele, kas tootjate pakutav toode on pakendiregistris ja kas märgistus vastab nõuetele. Ka praegu on üle 70 nimetuse joogipakendeid, mis ei ole EPP registris või mille märgistus ei ole korrektne ja tarbijal on raskusi pakendiautomaadi kaudu pakendit ära anda ning kaupmehel jääb pandiraha kui ka hüvitis saamata,” lisas ta.

“Tarbija valib oma ostude sooritamiseks sellise kaupluse, kus saab oma pakendi ära anda kaupluse vastuvõtupunktis või automaadi kaudu,” ütles Merilai.