Autor: Kaubandus.ee • 1. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuna traditsiooniliselt on Eestis ca 70-80% laene välja antud eurodes, siis toob igasugune devalveerimine automaatselt kaasa laenude teenindamise võime täiendava halvenemise. Devalveerimine nimelt tähendaks, et sama summa eurodes tagasimaksmiseks on vaja varasemast rohkem kroone. Devalveerimine sisuliselt pankrotistaks Eesti majanduse,“ sõnas Perens ning lisas: „Seega hetkel puudub devalveerimisest huvitatud osapool – sellest kaotaksid kõik. Olukorras, kus laenud oleks välja antud kroonides, aitaks devalveerimine kergendada laenukoormat.“

Küsimusele, kas Swedbank on viimasel ajal Hansapangale rohkem survet avaldama hakanud, vastas Perens lühidat: „Ei.“

Eile kirjutas aripaev.ee kuidas Austraalia kogenud fondijuhi John Hemptoni arvates päästaks eksporttööstuse konkurentsivõime palkade langetamine ning palkade langetamine omakord viiks selleni, et eestlased ei suuda eluasemelaene tagasi maksta. Perensi sõnul sööb jätkuv inflatsioon inimeste maksevõimet, kuid hetkel seda olulises ulatuses ei täheldata. „Pigem võib suurema tõenäosusega saada inimeste laenuteenindusvõimele probleemiks tööpuudus,“ lisas ta.

„Eesti eksportöörid konkureerivad Euroopa Liiidu (EL) ettevõtetega, mitte Kagu-Aasia ettevõtetega. ELi riikide hulgas on meie tööjõud endiselt suhteliselt odav. Lisaks sööb energiakandjate ja toidukaupade inflatsioon meie kõikide tulusid. Palkade kukkumist Eesti majanduses tervikuna eriti ei usu,“ arutles juht, kelle sõnul on sektoreid, kus palgatõus oli eriti kiire ja kus palk ja töö tulemus ei olnud enam omavahel tasakaalus. Tema kinnitusel võib seal küll toimuda korrektsioon allapoole.

Ennekõike on siin tegemist ehitussektoriga, kus juba on kuulda töötajate palkade alandamisest. Pigem räägime me siiski edaspidi palkade stabiliseerumisest. Kui palgad ei kasva ja inflatsioon on ühtlaselt kõrge kogu ELis, siis olukorras, kus meie kaupade hinnad jäävad veel oluliselt maha ELi omadest, toimubki palkade suhteline korrektsioon allapoole läbi suhtelise ostujõu muutuse, rääkis Perens. „Meie konkurentsivõime ei peaks siiski tulenema madalatest tööjõukuludest, vaid teatud väikesemahulise toodangu niššidest, kuhu suurema tootmismahuga tootjatel ei ole mõtet siseneda, kombinatsioonis mingi spetsiifilise teadmise või logistilise eelisega.“