Autor: Kaubandus.ee • 22. august 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

DNA näitas, et restoran pakub vääriskala pähe turska

Geenitehnoloogia abil tehtud katse New Yorgi sushi-restoranides ja kalapoodides näitas, et neljandik pakutavaist mereandidest polnud välja reklaamitud liigist ning reeglina oli laual-letil selle asemel midagi odavamat.

18aastased koolitüdrukud Kate Stoeckle ja Louisa Strauss, kes Manhattanil hoolega sushit tellisid ja kala ostsid, osutusid kõrgtehnoloogilisteks nuhkideks, kirjutas täna New York Times. "Eksperiment seisnes poodide kammimises ja söögi tellimises, milles nad on juba niigi vilunud," rääkis ühe tüdruku geeniteadlasest isa Mark Stoeckle.

300 dollarilise kulueelarvega katses külastati nelja söögikohta ja kümmet poodi, viidi ostud või toidu ülejäägid koju, pandi piiritusse säilitamiseks ning saadeti Ontario Guelphi ülikooli analüüsimiseks. 60 näidisest veerand osutus millekski muuks kui selleks, mille eest klient maksnud. Libakaupa pakkusid pooled restoranid ja kuus poodi kümnest. Hinnaline valge tuunikala osutus mosambiigi tilaapiaks, mis on palju odavam ning pärineb enamasti kasvandusest. Lendkala marja ostes saadi meritindi oma. Ühe väärt kalaliigi üheksast näidisest seitse osutusid mitut muud sorti kraamiks harilikust atlandi tursast ühe ohustatud haruldase kalaliigini.

Kasutatud tehnoloogia uurib terve genoomi asemel üksikut geeni ning seda on arendatud 2003. aastast. Praegu on andmebaasis üle 30 tuhande näidise 5500 kalaliigi kohta. Sarnast analüüsi pakuvad raha eest ka äriettevõtted. Mark Stoeckle võrdles meetodit teise omaaegse kõrgtehnoloogilise imevidina GPSiga, mis nüüd on harilik tarbekaup: "Mida lihtsamaks ja odavamaks tehnoloogia teha, seda enam on sellel kasutust."

Tema ennustuse kohaselt ilmuvad kaasaskantavad seadmed inimestele, kes oma maitsemeeles kahtlevad. Seade teeb kiire analüüsi ning võtab elektrooniliselt ühendust andmebaasiga. "Kui maksad valgetuuni eest ja saad selle eest süüa tilaapiat, tahaksid sa seda ilmselt teada," rääkis ta.

Katsetajad ei avaldanud kohtuhagide kartuses ühegi petukaupa müünud äri nime, katse maht on suurteks üldistusteks liiga väike ning kaup võib olla vale sildi saanud oma teekonna tarbijani eri etappidel. "Puhtaks" osutunud kalapoe omanik John Leonard aga pidas taolist katsetamist rahvale kasulikuks ning avaldas rahulolu: "Meie teame, mida teeme ning valime oma kala ise esmaallikast välja."

Katset teinud tüdrukud aga ei soovigi täppisteadusele pühenduda ning keskenduvad sügisel Johns Hopkinsi ülikoolis õppima asudes hoopis kunstiajaloole, kirjandusele ja psühholoogiale.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757