Autor: Kaubandus.ee • 1. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kiirlaenuandmist reguleeriv tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu ütleb: „Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas juhul, kui üks pool on tehingu tegemisel liigkasuvõtjalikult ära kasutanud teise poole erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid ja tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on muul põhjusel heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, samuti kui kohustus tuleb täita kolmandale isikule."

Eelnõu lisab: "Kui laenulepingus on ette nähtud heade kommete vastaselt kõrge intressi tasumise kohustus, on laenusaajal õigus kasutada laenu kokkulepitud aja vältel, makstes selle eest intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.”

See paragrahv ütleb, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Euroopa Keskpanga intressimäära avaldab Eesti Pank. Viimati teatas Eesti Pank Ametlikes Teadaannetes, et enne 1. juulit oli intressimäär 4,0%.

Kui varem Euroopa Keskpanga intressimäära nõue alla 200 eurosele või kuni kolmekuulisele krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule ei kehtinud, siis uue seadusega erand tühistatakse.

Justiitsministeeriumi andmetel saadetakse seaduseelnõu peatselt valitsusse. Eile toimus ümarlaud kooskõlastusringil tõstatatud majanduslike probleemide lahendamiseks. Ministeeriumi sõnul kardavad ostjatele järelmaksu pakkunud firmad, näiteks telefonide, koduelektroonika ja mööbli müüjad, et seaduse vastuvõtmisel läheb nende teenus oluliselt kallimaks.

Lisaks võivad kallimaks minna krediitkaartide tagasimaksed, sest tarbijakrediidi väike viivisemäär muudab pankade riskiarvutusi ja seetõttu tuleb tõsta krediitkaardi intresse või aastatasusid. Justiitsministeerium lubas tõusetunud majanduslikke probleeme kaaluda ja võimalik, et järelmaksuga müüjad ja tarbijakrediidid jäetakse seadusest välja, kuid see pole päris kindel.

Riigikogu heakskiidu korral hakkab kiirlaenuvastane seadus kehtima 1. jaanuarist.