Autor: Kaubandus.ee • 8. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma arvan et riik peaks konkurentsivõime tõstmiseks valima 2 kuni 3 nn strateegilist majandusharu, milles ekspordi arenemiseks luuakse selged eelised. Siis on meil lootust saada nendes valdkondades Euroopa esimeste hulka. Kõiges keskmine olla on riigile väga ohtlik strateegia, sest kõik aktiivsemad ärimehed lähevad ikkagi sinna, kus on parimad tingimused, mitte keskpärased,“ ütles Pillesaar.

Raportis toodi positiivse asjana ära, et Eesti on pingereas endiselt Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest esimene. Pillesaar tõdes, et see on küll tervitatav, kuid ei ole määrav edutegur. „Me peame jälgima oma konkurentsivõimet maailma riikide suhtes, sest maailma majandus on täna globaalne,“ lisas ta.

Pingereas eelmise aasta tulemusega viie koha võrra kukkumist ja seeläbi 32 kohale tulemist pidas Pillesaar ootuspäraseks. „Arvestades, et Eesti riigieelarvet on kasvatatud viimase 7 aasta jooksul 1,7 korda kiiremini, kui sama ajaga on kasvanud Eesti eksport, on konkurentsivõime langus ootuspärane,“ sõnas ta ning lisas, et riik kui süsteem käitub selles küsimuses sarnaselt ettevõtetele turul ehk juhtimiskulude suurendamine ei tõsta konkurentsivõimet, vaid langetab.

„Ma arvan et järgmisel aastal me langeme veelgi, sest 2009 tuleb raskem kui 2008. Ma loodan siiski et valitsus tõmbab keskaparaati kokku ja langetab makse. Siis saaks meie konkurentsivõime jälle tõusta,“ lisas ta järgmist aastat kommenteerides.

Valitsuse madala võlataseme alusel hinnati Eesti sel aastal viienda kohaga. Pillesaare sõnul on põhjust heameelt tunda just selles punkti üle. Teised kõrgete kohtadega hinnatud interneti kättesaadavus haridussüsteemis, palgasüsteemi paindlikkus ja mobiilside kättesaadavus mõjutavad riigi tegelikku konkurentsivõimet suhteliselt vähe, lisas ta.