Autor: Kaubandus.ee • 19. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtja partnerite usaldusest ilma

Välismaised tooraine ja kauba müüjad nõuavad Eesti firmadelt ettemaksu, partnerites usalduse võitmiseks ei piisa ka enam meie firmadele riiklikku garantiid pakkuvast KredExi käendusest.

Sama probleemi ees on ka Läti ja Leedu firmad.

Suurem osa Eesti firmadest on selle murega kokku puutunud - täiesti tavapäraseks on saanud, et ettemaksu küsitakse kuni 70%, kaupade ja teenuste puhul koguni 100% ning see tendents on ettevõtjate kinnitusel süvenemas. Seda ka siis, kui suhted tarnijaga on olnud pikka aega igati korrektsed.

Karjuv vajadus käibelaenude järele, et oma firmat toimimas hoida, viib ettevõtjad pankade uste taha, kes tihti ka täiesti puhta renomeega edukad ettevõtted tühjade kätega tagasi saadavad.

"Ei antagi laenu! Isegi kui pakume lisagarantiisid. Ka KredExi garantii ei ole piisav, sest nemad garanteerivad kuni 75%, aga 25% võib ikka olla panga jaoks liiga suur risk," märkis ühe ettevõtte juht.

Äripäev uuris koos Eesti Tööandjate Keskliiduga probleemi tõsidust. Neljateistkümne tööstusharuliidu esindaja vastused küsimustele ei jätnud mingit kahtlust. Tulemustega on tutvunud ka rahandusminister Ivari Padar ja majandusminister Juhan Parts ning ministrid otsivad teemale lahendust.

Euroopa kindlustajad viskavad üle parda

Ühe peamise murena tuuakse välja see, et pangad ei kindlusta enam arveid, kindlustusfirmad aga karmistavad omakorda tingimusi. On ette tulnud ka juhtumeid, kus suured Euroopa kindlustusfirmad jätavad valimatult kõik oma portfellis olevad Balti ettevõtted kindlustusest ilma, nagu on seda teinud näiteks kindlustusgigandid Atradius ning Hermes. Põhjuseks kogu regiooni negatiivne reiting. "Tarnijate pangad ja kindlustajad on paigutanud Eesti koos Läti ja Leeduga suure riskikoefitsiendiga alasse ega luba enam meid finantseerida," laiutas käsi transiidiekspert Raivo Vare.

14 Eesti tööstusharuliitu 23st osales uuringus. Kõik tõdesid, et paljud nende liikmed on kokku puutunud probleemiga, et välispartnerid annavad toorainet ja kaupa vaid ettemaksu vastu.

Kui hästi läheb, leitakse mõni teine kindlustusfirma või saadakse pikaajaliste partneritega siiski kokkuleppele ja nad võtavad riskid enda kanda.

Premia Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Kuldar Leis tunnistas, et on tarnijate ettemaksu küsimisega kokku puutunud küll. "See kõik on söönud mõlema poole aega ja närve," kommenteeris Leis. Samas lisas ta, et neil on veel vedanud: "Meil on tegemist olnud pikaajaliste partneritega, kellele on alati makstud korrektselt. Neil pole võimalik katkestada meiega koostööd, sest Balti turul tahavad nad olla ja meie oleme ainuke partner, kes siin nende kaupa müüb."

Leisi sõnul ei ole see ainult Eesti mure, vaid kõigi Balti riikide. Tema arvates on see seotud nii Eesti välisreitingu kui ka pankade likviidsusraskustega. Probleeme on Hollandi, Saksamaa, Taani, Soomega - kõigi Euroopa Liidu maadega.

Vaevalise kadalipu käivad ettevõtted läbi, et saada pangalt lühiajalisi laene, sest panganduses on sel ja ilmselt ka mitmel järgmisel hooajal moes rafineeritud konservatiivsus. Seda nii seadmete liisimisel, lühiajaliste laenude, käibekrediidi pikendamise, faktooringute ja tarnegarantiide saamise puhul.

Ettevõtjad: pangad ajavad juuksekarva lõhki

Praeguses keerulises olukorras on mõistetav, et ettevõtte majanduslikku seisundit analüüsivad ka pangad laenu andes senisest põhjalikumalt. Kuid paljud ettevõtjad on veendunud, et pangad ajavad laenu küsimisel tehtavate kestvate analüüsidega siiski juuksekarva lõhki ja kasutavad teadlikult venitamistaktikat.

"Reaalselt pangad ikka raha ei taha anda, tuues ettekäändeks näiteks esitatud äriplaanide ebareaalsuse. Ilmselt lihtsalt raha ei ole," arvas üks uuringus osalenuist.

Laenu saamise probleemidega kokku puutunud ASi Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul võiksid pangad seni puhta renomeega edukate ettevõtete suhtes kindlasti paindlikumad olla. "Pangandus on majanduse vereringe ja see kehv olukord on tekitanud situatsiooni, kus täiesti normaalsed ettevõtted kannatavad krediidinappuse käes," nentis Roosaar.

KredEx: firmadel lisatagatisepõud

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul tuleks suurenenud huvi tõttu KredExi abi vastu tõsta krediidiliimiti praegusest 800 miljonist kroonist kõrgemale.

"Lühiajalised laenud ja arvelduskrediidid ehk käibelaenude osakaal on kõvasti kasvanud. Kui aasta tagasi oli see umbes 19 protsenti, siis nüüd juba üle 30 protsendi meie käendusportfellist," märkis Treier.

Igal aastal annab KredEx pangalaenu saamiseks lisatagatise umbes 300 ettevõttele. Nüüd, kui klassikalise tagatisartikli kinnisvara hinnad on drastiliselt kukkunud, vajab aina enam firmasid lisatagatist, mille pakkumine ongi KredExi pärusmaa. Tõsi - nagu uuringustki selgus, ei pea pangad iga kord ka KredExi 75protsendilist garantiid piisavaks, mistõttu on ettevõtjate ridadest kostunud hääli, et see võiks teatud projektide puhul ka 100 protsenti olla.

Treieri sõnul reguleerivad seda aga Euroopa Liidu nõuded, mille rusikareegel on, et üle 80protsendilist garantiid üldjuhul ei anta, erandite jaoks tuleb aga eraldi luba saada Brüsselist. "Mis selle asja mõte laiemalt on - kui KredEx annaks näiteks 100 protsenti garantiid, siis tähendab see, et ettevõtjal endal ei olekski vastutust. See viiks olukorrani, kus ettevõtjal oleks väga lihtne lasta ebaõnnestunud projektist KredExi kaudu õhk välja ja seda halvas mõttes ära kasutada," selgitas Treier, rõhutades, et esimene risk peab ikkagi jääma ettevõtja kanda.

Rehe: vähem emotsioone, rohkem pragmatismi

Eesti pangaliidu esimees Aivar Rehe tõdes, et eelmisel aastal andis finantsolukorra pingestumine pankades rohkem tunda kui ettevõtluses.

„2006 - 2007 oli kõik lihtsam ja kiirem, osapooled olid avatumad ja võib-olla ei tunnetanud nii palju riske. 2008 hakkas olukord panganduse poole pealt muutuma, sest rahvusvahelistelt rahaturgudelt tuli negatiivseid signaale. Täna on see olukord meil reaalselt käes,“ rääkis Rehe pankade ettevaatlikkuse tagamaadest. „Loomulikult on pangad instants, mis varustavad ettevõtlust rahaga ja tagavad vereringe majanduses. Meie eesmärk on ikkagi teenindada klienti, see on meie töö,“ lisas ta.

Rehe sõnul ei tohiks lühiajaliste laenude saamisel pikaajalise ja hea kliendisuhte puhul märkimisväärseid tagasilööke siiski tulla. Küll aga tuleks kasuks, kui ettevõtete finantsjuhid oma taotlused senisest paremini läbi mõtleksid. „Pankuri sõnum on ettevõtjatele see, et valmista ette ja esita oma äritehing suurema põhjalikkusega, räägi rohkem taustast, mis on millega seotud,“ jagas Rehe soovitusi. Samuti näeks ta hea meelega, et rahajuhtimise tasakaalukamaks vedamiseks võetaks senisest enam kasutusele faktooringuid ja garantiisid ehk bilansiväliseid tooteid.

Äripäevale on ka vihjatud, et pangad annavad lahtisema käega raha neile ettevõtetele, kelle tegevus on seotud eluks vajalike esmavajaduste katmisega nagu näiteks energeetika, toiduainetetööstus ja prügimajandus ning eriti just pehmemaid väärtusi pakkuvad firmad võivad oma abipalved juba eos ära unustada. „Peab olema pragmaatiliselt aus – viimasel ajal ei ole näiteks kinnisvaraarendusega seotud ettevõtlus tõesti pälvinud pangandussektori tuge. Ettevõtlusele, millel on tootmistegevus ja ekspordiväljund, ei tahaks küll tuua mingeid erisusi või kitsendusi. Eksport on jätkusuutliku majanduse alustala ja kõik me tahame, et majandus pööraks positiivseks, sealhulgas ka pangasektor, ja seepärast ma ei seaks piire vahele,“ väljendas pangaliidu juht oma seisukohta.

Samuti tuletas ta ettevõtjatele meelde, et panganduses on olemas selline asi nagu konkurents. „Kui kodupangas on ehk tagasilööke, siis ettevõte peab ju sellest hoolimata saama oma probleemid lahendatud ning tuleb ehk varasemast enam otsida lahendusi konkurentpankadelt,“ märkis Rehe ning kutsus selliste sammude peale viltu vaatavaid kodupankasid üles vaatama asja läbi ettevõtja silmade. „Ajad on sellised. Pragmaatilise ettevõtja jaoks on iga tehing praegu kulla hinnaga. Tuleb emotsioonid maha suruda ja keskenduda eesmärgile,“ rõhutas Rehe.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757