Autor: Kaubandus.ee • 27. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käisin Brezzas aasta eest, siis maksis põhiroogadest odavaim 80 ja kalleim 165 krooni. Praegu on odavaimaks põhiroaks ljulja kebab, mis maksab 60 krooni, aga lisand lisab 10 ja kaste veel 10 krooni juurde, nii et kokku ikkagi 80 krooni.

Ka nüüd on kõige kallim roog 165kroonine, see on grillitud kuldmerikoger ehk Dorado, nagu ütleb menüü. Ka pitsade hinnad oleks justkui samad – suurim tortufata-nimeline pitsa maksis juba kaks aastat tagasi 150 krooni. Kokteilihinnad on varasemaga võrreldes hoopiski kosunud – need maksavad kunagise 59 krooni asemel nüüd 69 krooni. Niipalju siis kriisiaja odavatest hindadest. Idamaiseid maiuspalu ja Euroopa köögi klassikat pakkuvad Brezza kohvikud meelitavad alates veebruarist külastajaid odavamate hindadega, paraku tuleb aga rahakotiraudu kergendada mõneti ehk rohkemgi kui varem, hinnad oluliselt langenud pole.

Hea sõber ja maailmaköögi asjatundja oli just soovitanud, et Brezzas saab 299 krooni eest süüa nii palju sushi’t, kui vähegi jaksab. Tema just käis ja oli väga rahul. Esimene kümme olla tundunud lausa suurepärane ja ka teine kümme maitsenud päris hästi.

Oleksin hea meelega ohjeldamatult sushi’t söönud, aga seekord jäi säärane orgia ära – lahke pakkumine kehtis kella viieni, meie jõudsime kohale veerand kuus. Kellel võimalik tööpäeviti kaheteistkümne ja viie vahel suuremale söömale pühenduda, peaksid aga võimalust kasutama. Tavamenüüs on odavaim omleti-sushi 25 krooni ja kallimad maksavad 45 krooni. Niipalju siis hindadest.

Ettekandja oli suurepärane: õigel hetkel kohal, asjatundlik, kiire ja oskas roogade valikul nõu anda. Tai salat grillitud veiselihaga (85 kr) oli suhteliselt taipärase maitsestusega, ainult kalakastmega oli liiga ohtralt ringi käidud. Seda oli liiga palju, isegi rohkem, kui Taimaal tavaks. Ka klaasnuudli voki nime kandev, kuid tegelikult riisinuudliroog oleks leebema maitsestusega ainult võitnud. Pealegi pole klaasnuudlid ju riisinuudlid. Kui Nizza salati koostises on tuunikala asemel tunnikala, siis vaevalt keegi seda pettuseks peab – lihtsalt kehv kirjaoskus, aga kui lubatud klaasnuudlite asemel saab riisinuudleid, on tegemist suisa valetamisega.

Kui salatikene oli pigem väike kui suur ja vokk keskmise volüümiga, siis magustoidud olid suurimad, mida viimasel ajal olen juhtunud nägema. Ja milline valik: tiramisu, šokolaadi fondant, mascarpone-šokolaadi kook, tagurpidi õunakook, brüleekreem, juustukook – kõik hinnatud ja läbiproovitud klassika.

Ainult jälle need täitmata lubadused – fondant’i juurde lubati värskeid marju, taldrikul oli selle asemel vaid üksik füüsal. Maitselt olid need magusad klassikud nii head, kui klassikutel kohane: kohvine ja kreemjas tiramisu sulas suus, mascarpone-kook oli rasvaselt rammus ja šokolaadi fondant oma parimas voolavuses. Brezza on justkui tänavakohvik, ainult palju parem – ka märtsis ei hakka külm, olgu ilm milline tahes.