Autor: Kaubandus.ee • 15. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaekaubanduse käibe dramaatiline kukkumine sunnib kaubanduspindade pakkujaid strateegiat muutma. Praegu kannavad kaubanduspindade omanikud rentnike maksejõuetuse ja vakantsi suurenemise tõttu suuri kahjusid. Seetõttu leiutavad nad erinevaid võimalusi, kuidas riske juhtida ja praeguse turuseisu negatiivseid tagajärgi leevendada.

Oluliseks muutub vakantsi juhtimine, kuna rentnikud kolivad varasemast sagedamini. Lisaks kulub uute rentnike leidmiseks palju aega. Parimates kaubanduskeskustes pole vakants märkimisväärne - see jääb 2-3% kanti, kuid nõrgemates keskustes pannakse kahjumlikke poode kinni. Samas on lepingutingimused piisavalt karmid takistamaks rentnike kohest lahkumist.

Teisest küljest ulatub nõrgemate kaubanduskeskuste vakants juba 20-30%ni ja oodata on vakantsuse kasvu ka rentaablimates kohtades.

Kaubanduspindade omanikke painab ka küsimus valuuta stabiilsusest ja vajadus negatiivsete arengute korral rendilepinguid üle vaadata. Suurimaks peavaluks on siiski kaupmeeste palved kuumakset alandada. Seejuures palutakse käibe vähenemisega põhjendades vähendada nii rendimakset kui lisateenustele kuluvaid summasid.

Ja tõepoolest, aasta jooksul on parimate kaubanduspindade rent alanenud 10-20%. Enim langes rendipindade hind hinnatud kaubandustänavatel ja eraldiseisvatel kaubanduspindadel. Mõnedel juhtudel kukkus rent aastaga 50%.

Käibest sõltuv igasuguse baastariifita rendimakse võib lähiajal saada enesestmõistetavaks nii Lätis kui ka Eestis, ehkki Leedus seda veel ei kasutata. Rendimaksete edasine muutumine sõltub kinnisvaraomanike paindlikkusest, samas ei saa pangast laenu võtnud kinnisvaraomanikud hinnas sama palju vastu tulla kui need, kes ei pea võlgu tagasi maksma.

Pangad juba reageerisid muutunud turuolukorrale tütarettevõtete loomisega. Seetõttu oletatakse, et väga paljud kommertsprojektid, mis on laenude kustutamisega hätta jäänud, lähevad pankade kätte.