Autor: Kaubandus.ee • 21. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Delegatsiooni juhib asekaubandusminister Gao Hucheng ja selle koosseisus on kolme provintsi esindajad, kust kauplejad peamiselt pärit, kirjutas täna China Daily.

Vene võimud sulgesid rõivaste ja tarbekaupade alal Venemaa suurima Tšerkizovo hulgimüügikeskuse 29. juunil, pannes sellega seoses toime hulgaliselt vahistamisi ja arestides väidetavalt ebaseaduslikku kaupa. Hiinlaste vahistamise põhjenduseks olid aegunud viisad ja puuduvad tööload.

"Sulgemine on kahjustanud tuhandeid Venemaal seaduslikku äri ajavaid Hiina ärimehi, tuues kaasa tohutuid rahalisi kahjusid," teatas Hiina kaubandusministeerium. Kõrgema ministeeriumiametniku Ji Lingi sõnul on esmatähtis vabastada seaduslikult Venemaale eksporditud kaubad, mida on nüüd üle 20 päeva kinni peetud. Kahju saajaiks nimetas ta 60 000 hiinlast, kes omasid 10 000 kauplemispunkti.

Turul kaubelnud välismaalasi on süüdistatud salakaubanduses ja tolliametnike äraostmises. Mõnede hiinlastest kaupmeeste väitel olid nad sunnitud kasutama Vene riigi poolt ebaseaduslikuks hinnatud meetodeid, kuna teisiti polnud see Venemaal parimagi tahtmise juures võimalik. "Hiinlased ei taha niimoodi äri ajada, kuid vahel nad peavad niimoodi tegema," kinnitas Ji Ling.

"Hiina peaks olema ettevaatlik asudes toetama Hiina ärimehi, kes välismaal seadust rikuvad. /.../ Venemaa on igasuguse äri ajamiseks ebakindel koht. Hiina ärimehed teadsid seda. Nad alustasid hasartmängu ja kaotasid," leidis kommentaaris üks China Daily lugeja.

Formaalseid põhjendusi turu sulgemiseks leidsid Vene võimud küllaga: maakasutuse ebaseaduslikkus, sanitaarnõuete rikkumine, salakaup, kaubamärkide võltsimine, immigratsiooni- ja tööseaduste rikkumine jms. 1990ndate algusest tegutsenud turu omanikke ja kauplejaid oli pigistatud varemgi, ent mitte otsustavalt.

"Tegu oli võimude suurima regulatiivse otsusega väikeettevõtluse ja varimajanduse vallas vähemalt viimase kümne aasta jooksul," kirjutas ajalehe Kommersant nädalakiri Vlast. Juuni algul küsis peaminister Vladimir Putin valitsuse presiidiumi istungil silmnähtavalt ärritatult, miks seoses "ühel Moskva turgudest" avastatatud salakaubapartiide kriminaalasjadega veel kedagi "istuma pole pandud".

Siis ei pööranud avalikkus sellele erilist tähelepanu. Kuu lõpus järgnesid otsustavad sammud. Selle varimajandusele varba peale astumise tulemuseks on ka 100 000 töökoha kadumine. "Kogu maailmas korraldavad riikide valitsused rünnakuid varimajandusele – reeglina demagoogiliste, populistlike ja halvasti läbimõeldud loosungite all. Ka Venemaa ei osutunud ses suhtes erandiks," kirjutas Vene nädalakiri Vlast.

Moskva kirdeosas 234 hektaril laiunud Tšerkizovo turg oli väga rahvusvaheline koht, 100 000 töötajast oli moskvalasi vaid kümnendik. Turu administratsiooni teateid transleeriti vene, hiina, vietnami ja aserbaidžaani keeles. Iga päev külastas seda müügipaika 100-120 000 inimest. Need olid väikehulgiostjad, kes siis kauba edasi tarbijani viisid. Turu tähtsaim artikkel oli rõivastus, suurem osa sellest Aasia päritolu. Osa valmis ka Venemaal, sealhulgas turu enda territooriumil asuvais töökodades.

Kaks turuomanikku kuuluvad ajakirjas Forbes tänavu ilmunud Venemaa rikaste TOP 100 hulka (Telman Ismailov 61. ja Zarah Ilijev 73. koht vastavalt 600 ja 500 miljoni dollariga) ning omavad muidki ärisid.