"Meetmed, mida Valgevene valitsus püüab kriisi allutamiseks kasutada, on kohati üsna raskesti mõistetavad, sest eeltöö läbirääkimisteks erinevate osapooltega kipub üsna puudulik olema," tõdes Majitova. "Hetkel on nimetatud akt (31. juulil kehtestatud vahendustegevuse ja hulgikaubanduse keeld - toim) küll tühistatud, kuid ei oska ennustada, milliste kaudselt välisvaluuta väljavoolu ja importi piiravate meetmetega võidakse lähiajal uuesti välja tulla."
Majitova lisas, et ta eo oska öelda, kui paljusid Eesti ettevõtteid Valgevene valitsuse tegevus puudutab. "Adekvaatne statistika, mille alusel saaks hinnata selliste muudatuste mõju antud valdkonnas tegutsevatele Eesti ja laiemalt Baltikumi ettevõtetele, on sisuliselt olematu. Oluline on aga märkida, et tühistatud akt seadis põhilised piirangud eelkõige importkaupadega tegelevatele Valgevene ettevõtetele ning puudutas vähem välisettevõtteid, samuti ei puudutanud piirang tootmisettevõtteid, kes oma toodangut ise impordivad," selgitas advokaat.
Äripäev küsis ühtlasi, mida Valgevenes tegutsevad ettevõtjad tulevikult oodata ja loota võivad. "Valitsuse plaanid ettevõtluse toetamiseks ja majanduskeskkonna liberaliseerimiseks on olnud küll järjepidevad ja nõuded erinevatele administratiivsetele protseduuridele on oluliselt vähenenud, kuid ärikeskkonna selguse, läbipaistvuse ning edasiste arengute osas on siiski veel palju teha," vastas Majitova.
"Keeruline on ärikeskkonna edasisi arenguid prognoosida, kuid IMFi seatud tingimused võimaldavad siiski loota, et uuendatud reformikava majanduse ergutamiseks teostub kiiremini ja süsteemsemalt kui seni," lisas ta.