Autor: Kaubandus.ee • 28. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Minu jaoks on kõige hämmastavam fakt Eesti kaubanduses see, et erinevate super- ja hüpermarketite arv on väga suur,“ ütles McKenzie.

„Ma arvan isiklikult, et Eestis on marketeid liiga palju. Kuid ma ei arva, et siin on ilmtingimata kauplusi füüsiliselt liiga palju, kuid brände on liiga palju. Enamus uuringuid on tõestanud, et tavaliselt kolm edukamat ketti omavad üle 50% turuosa,“ märkis ta.

„Ning minu isiklike ostukogemuste põhjal Eestis, näen, et kauplused müüvad liiga palju sarnaseid tooteid, eriti hüper- ja supermarketite kategoorias. Kuid tundub, et kauplused on alustanud privat label toodete müüki, mis aitab kliente fokuseerida oma brändile.“

McKenzie sõnul on tavaliselt turu keskmine jaekettide arv kolm. "Kuigi Kanadas on jaekaubanduse turg palju suurem, kukub väljaspool topp-kolme olevate kettide käive tunduvalt."

Professor usub, et Eesti jaekaubanduse turg nõuab konsolideerumist. „Kui mõni väliskett tahaks praegu turule tulla, siis ma arvan, et nad pigem ostavad ühe brändidest üle kui, et käivitaksid uue poeketi.“

„Võib tulla ka sulgemisi, kuna kauplused asuvad füüsiliselt nii lähestikku. Kui kasv on aeglane või kukub, siis on jaemüüjale väga kallis pidada poodi konkurendi lähedal, kelle kauplus on sarnane.“

Ta tõi näite, et Tartu Lõunakeskuses on suur Maksimarket ja 100-200 meetri kaugusel asub suur Rimi pood. „See on Põhja-Ameerika jaemüügi perspektiivist vaadatuna ebatavaline, et kaks suurt toidukauplust asuvad üksteisele nii lähestikku. Arusaadav oleks see siis, kui nende tootevalik erineks oluliselt.“

Näiteks Maxima kontsentreerus Lätis Vene tarbijale ning paistab, et see suund võetakse ka Eestis. „Kuna siin on marketeid nii palju, siis peab millegagi eristuma.“

Professori sõnul on raske aru saada siinsest hinnastamise poliitikast, kuna hinnad erinevates poodides on sarnased. „Kui kauplused peavad hinnasõda, siis mille üle nad siin võistlevad? Ning samas on siinsete jaekettide kaubavalik sarnane. Kui võistlus ei käi toodete üle, siis ma eeldan, et võisteldakse teeninduse ja asukoha pärast.“

„Kui turul oleks ainult kolm jaeketti, siis konkurents ikkagi toimib. Üks osa suhtest tuleb tagasi varustaja juurde – kui turul on vähem konkurente, siis on võimalus osta igalt hulgimüüjalt rohkem, seega omada rohkem mõju ja saada paremaid hindu varustajatelt,“ rääkis McKenzie.

„Üldiselt baseerub jaemüük, eriti toidukaupade oma, mahtudel. Kui turul on tegemist suurte mängijate ja mahtudega, siis saab varustajatelt paremaid hindu. Ning kui turul opereeriks kolm suurtegijat ning mõned väikesemad marketid, siis kõrged hinnad ei tohiks probleem olla, “ lisas ta.

„Hinnad on Eestis kõrged arvestades siinseid majandusolusid ning keskmisele eestlasele on ostlemine kallis – isegi osa toidukaubast on siin väga kallis. Palgad on küll kasvanud, kuid kriis on oma jälje jätnud. Seega jõuan oma pointini, et jaekettidel pole siin suurt mõju varustajate üle. Tegemist pole küll Skandinaavia hindadega, kuid mulle tunduvad siinsed hinnad pisut kõrged,“ tõdes McKenzie.

Taust:

Brent McKenzie on alates 1999ndast aastast uurinud Eesti ja teiste Balti riikide kaubandust ja tarbijakäitumist. Teostanud mahukaid uurimusi Kaubamaja kohta, samuti uurinud teisi jaekette nagu Stockmann ja Maxima. On külastanud Eestit 13 korda ning leiab, et kaubandusteadlastele on Eesti jaeturg väga hea uurimusobjekt, kuna see muutub kiirelt ning pole liiga suur ega liiga väike.

Brent McKenzie tähelepanekud Eesti ja Baltimaade kaubanduses:

- Eestis on teeninduse kvaliteet paranenud;

- eestlastel ja kanadalastel on sarnane arvamus heast teenindusest, ei meeldi pealetükkivad teenindajad, kuid meeldib teadmine, et keegi on vajadusel olemas;- Eesti jaemüüjad väidavad, et kliendid ei kaeba, seega on rahul. Tegelikult on hea kui kliendid kaebavad, kuna nad võivad öelda seda, mida me ise ei märka;- Eestis ei saa rõivaid kauplusesse tagastada, kui see lihtsalt ei meeldi. Põhja-Ameerikas on oluline, et klienti on rahul ning riiete tagastamine on üks osa rõivaärist;- mõned Eesti kauplused teevad ka praaktoote tagastamise keeruliseks;- Eesti kliendid ei kaeba küll palju, kuid see trend on muutumas;- klient pole alati  kuningas, kuid klient on klient;- jaekett peaks alati müüma midagi kohalikku. Midagi kodumaist peaks alati silma jääma, mida ostleja oma kodupoest ei leia;- jaemüüja peab olema kohalik, näiteks Stockmann ja Seppälä müüvad Riias, Vilniuses ja Tallinnas sarnaseid tooteid ning isegi hinnasiltidel on kõikide riikide hinnad koos – mõjub solvavalt;- 98ndal läks hästi, kui Eestis sai 1% kaubast alla. Nüüd on allahindlused muutunud mänguks;- turvamehed ei tohiks ostjaid ebamugavust tundma panna;- 91ndal aastal oli Stockmann populaarsem kui Kaubamaja, tõenäoliselt tekkisid Kaubamajaga Nõukogude Liidu aegsed seosed. Aastast 2004 on Kaubamaja kindel liider;- Kaubamaja püsimine riigi nn keskse kaubamajana ligi 50 aastat on unikaalne nähtus.