Autor: Kaubandus.ee • 28. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui võrrelda Eestit teiste riikidega, siis on tõepoolest erinevaid suhteliselt suure turuosaga jaekette koguni viis. Tavapärane Euroopa praktika on, et ühes riigis on 2-3 suurt jaemüüjat," tõdes Östholm.

Näiteks on Rimi emafirma ICA Rootsis turuliider 35% turuosaga ning talle järgnevad kaks väiksema turuosaga ketti, lisas ta. "Seda kõike arvesse võttes võib tõepoolest eeldada, et lähiaastatel võib ka Eesti turul ette tulla ühinemisi."

Östholm aga ei julgeks prognoosida, et väiksem suurte jaekettide arv turul annaks meile oluliselt parema positsiooni tootjatega läbirääkimisteks odavamate hindade osas.

"Võib küll spekuleerida, et kui domineerivaid kette oleks vähem, siis oleks püsikulud käibe suhtes oleksid väiksemad ning see võiks iseenesest ju hindade alandamisele kaasa aidata," ütles Rimi Eesti tegevjuht.

"Täna ei ole veel kõik suuremad jaeketid välja ehitanud oma logistikakeskust, kuid ilmselt lähiajal sooviks seda teha kõik. Kui nüüd kujutada ette, et niivõrd väikeses riigis nagu Eesti on kokku 5 suurt logistikakeskust ja 5 suurt kööki, siis on mõistetav, et selliste püsikulude omamine ei ole kokkuvõttes nii väikse riigi piires efektiivne," rääkis ta ja lisas, et samas oleks konkurents tõenäoliselt sarnane nii 5 kui ka 3 suure jaemüüja puhul.

"Uuringud näitavad tõepoolest, et Eestis kulutavad inimesed oma sissetulekutest mõnevõrra suurema osa toidukaupadele kui paljudes ülejäänud Euroopa riikides. Siinkohal ei saa me siiski rääkida vaid kõrgemast hinnatasemest, vaid tuleb vaadelda majanduses ja ühiskonnas toimuvat laiemalt," märkis Östholm.