Tallinna Kaubamaja käive 6,4 miljardit krooni

Tallinna Kaubamaja kontserni 2009. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 6,4 miljardit krooni, sellest 1,6 miljardit krooni teeniti neljandas kvartalis, teatas ettevõte börsile.

2008. aasta müügitulu oli 6,5 miljardit krooni. Aastakäive kahanes 2% võrra, IV kvartalis oli langus 10%.

Supermarketite ärisegmendi konsolideeritud müügitulu 2009. aastal oli 4,8 miljardit krooni, mis on 11% enam, kui eelmise aasta samal perioodil. Selveri konsolideeritud müügitulu 2009. aasta IV kvartalis oli 1,2 miljardit krooni, kahanedes võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga 3%. Selveri 2009. aasta kuu keskmine konsolideeritud müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 5,4 tuhat krooni kuus, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna 20%. Selveri keti keskmisele müügiefektiivsuse langusele avaldasid negatiivset mõju üleüldine majanduse langus nii Eestis kui Lätis, konkurentsisituatsiooni muutused jaekaubandusturul, üleüldine müügihindade langus ning samuti muudatused klientide ostukorvi struktuuris. Ketisiseselt avaldasid müügiefektiivsuse langusele olulist mõju 2008. aasta vältel toimunud müügipinna laiendused ja uute kaupluste madalam müügiefektiivsus nende käivitusperioodil. Võrreldavates kauplustes oli käive müügipinna ruutmeetrile
6,2 tuhat krooni kuus, näidates 10%-list langust. Selveri ketis kokku sooritati 2009. aastal 34,8 miljonit ostu, mis on 21% enam, kui 2008. aastal.

Supermarketite ärisegmendi müügipind kokku kasvas 2009. aasta vältel 2,4 tuhande ruutmeetri võrra. Aastane müügipinna juurdekasv Eestis ja Lätis kokku oli 4%. 2009. aastal avas Selver 6 uut kauplust, neist 2 Eestis ja 4 Lätis.

Oktoobris otsustas Selver külmutada oma äritegevuse Lätis ning sulgeda kõik 6 Läti kauplust ja koondada 220 töötajat. Selveri Eesti-sisese netokäibe osakaal vabariigi toidukaupade spetsialiseerimata kaupluste jaemüügist oli 2009. aastal hinnanguliselt 17,8%, kasvades aasta vältel 2,6 protsendipunkti võrra.

2010. aastal on Selveril kavas avada Eestis 1 uus kauplus Rannarootsi keskuses, Haapsalus.

Kaubamajade ärisegmendi 2009. aasta müügitulu oli 1 196,5 miljonit krooni, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 22%. Sellest neljandas kvartalis oli müügitulu 343,7 miljonit krooni, kus eelmise aasta sama perioodiga vähenemine oli 21%. Kaubamajade müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 2009. aastal keskmiselt 4,2 tuhat krooni kuus, mis on 24% vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, mil see oli 5,5 tuhat krooni kuus. Samas kaubamajade kogu müügipind on eelmise aastaga võrreldes suurenenud 400 m2 võrra, mis on 2% rohkem kui eelmisel aastal. Neljandas kvartalis toimus müügitulu kasv eelkõige tänu oktoobrikuisele Osturallile ja jõulumüükidele, mis kompenseerisid selle aasta jaekaubanduse ühe kehvema kuu - novembri müügitulemust, mis oli 29% madalam, kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kaubamajade ärisegmendi 2009. aasta müügitulemust mõjutasid ka suured renoveerimistööd esimesel poolaastal mitmetes maailmades. Kaubamajade ärisegmendis sisalduva I.L.U. keti 2009. aasta müügitulu kokku oli 12,0 miljonit krooni, keti IV kvartali müügitulu oli 7,6 miljonit krooni. Märtsi teises pooles avati esimene kosmeetikakaupluste keti I.L.U. kauplus uues Pärnu Keskuses. 6. novembril avati Lõuna-Eesti suurim kosmeetikakauplus, 330-ruutmeetrine I.L.U. Tartus Lõunakeskuses ning 12. novembril keti lipulaev Rocca al Mare Kaubanduskeskuses. Rocca al Mare I.L.U. üldpind on 477 m2. 2010. aasta sügisel on planeeritud kaupluse avamine Kristiine Keskuses Tallinnas.

Kinnisvarade ärisegmendi 2009. aasta kontserniväline müügitulu oli 42,7 miljonit krooni (2,7 miljonit eurot), kasvades eelmise aasta sama perioodiga 4%. IV kvartali müügitulemuseks kujunes 10,3 miljonit krooni (0,7 miljonit eurot).

Autokaubanduse ärisegmendi 2009. aasta müügitulu ilma segmentide vaheliste tehinguteta oli 208,6 miljonit krooni (13,3 miljonit eurot), olles 58% väiksem eelmise aasta sama perioodi tuludest. 2009. aastal müüdi kokku 853 autot. 2008. aasta sama perioodi müügitulu 2056 auto müügist oli 494,9 miljonit krooni (31,6 miljonit eurot). 2009. aasta IV kvartali müügitulu oli 29,8 miljonit krooni
(1,9 miljonit eurot) ning kokku müüdi 79 uut sõidukit. 2008. aasta sama perioodi müügitulu oli 57,8 miljonit krooni (3,7 miljonit eurot). IV kvartalis toimus sarnaselt eelnevate kvartalitega suur autoturu langus. Kogu Eestis müüdi IV kvartalis 1938 sõiduautot, mis 44% vähem kui eelmisel aastal. Lätis registreeriti IV kvartalis 566 autot, mis annab turu languseks 82%. Leedus müüdi 1 560 autot, mis on 55% vähem aasta tagusest tulemusest. Eestis ja Lätis turuosad võrreldes III kvartaliga tõusid. Eestis kasvas turuosa 2,1%-lt 2,2%-le ja Lätis 3,6%-lt 3,8%-le.Leedus langes turuosa 2,8%-lt 1,5%-le. 2009. aasta autoturu languseks kujunes Baltikumis 70% ehk müüdi 19731 autot. Aasta tagasi registreeriti kokku 64 600 sõiduautot. Positiivse poole pealt tuleks ära märkida Leedus võidetud riigihanget. Hanke mahuks on 68 maasturit KIA Sportage.

Jalatsikaubanduse müügitulu 2009. aastal oli 179,9 miljonit krooni (11,5 miljonit eurot). IV kvartali müügitulu 43,7 miljonit krooni (2,8 miljonit eurot). IV kvartalis avas uus jalatsimüügikett SHU oma esimesed kauplused Rocca al Mare keskuses Tallinnas ja Lõunakeskuses Tartus. Uue, soodsa hinnaklassiga SHU keti tulek ABC Kinga, Suurtüki ja Nero kõrvale võimaldab Kaubamaja kontsernil pakkuda Eestis suurimat jalatsivalikut võimalikult erinevale sihtrühamale ja erinevas hinnaklassis. Neljandas kvartalis suleti 2 kauplus Lätis. Kontserni 31-st kauplusest asuvad 28 Eestis ja 3 Lätis.

2009. aasta lõpu seisuga oli kontsernil üle 394 tuhande püsikliendi, kasvades aastaga 14%. Partner Krediitkaartide arv oli ligikaudu 10 000.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Blogid

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara